"Me näeme, et osa Kristiine krundist on tänu oma asukohale parklana kasutades alaväärtustatud, sellele tuleks leida esinduslikum funktsioon. Koostöös KAMP Arhitektidega on sündinud selline visioon, mis tõepoolest sisaldab büroohooneid ja korterelamuid. Aga ennekõike soovime just mõnusa linnakeskkonna tekitamist, mis seoks omavahel Lilleküla rongipeatuse ja Kristiina keskuse."

Keskuse juht Maaroos tunnistas, et planeerimise teeb keeruliseks see, et korralik ja mugav autoparkla on tegelikult kaubanduskeskuse jaoks elu allikaks, aga kesklinna kaubanduskeskustes lahendatakse tavaliselt parkimisküsimus mitmekorruselise parkimismaja ehitamisega. Maaroos loodab, et projekteerimine ja ehitus võtab kokku kolm kuni viis aastat.

Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits ütles, et Kristiine keskuse laiendus büroo- ja korteripindade ehitamisega on loogiline. Kui Eestis tegutseval arendajal on piisavalt ressursse, siis ta pigem laiendabki oma keskust, mitte kaubanduse, vaid just muude funktsioonide, näiteks teeninduse ja meelelahutuse lisamisega.

"Kui keegi nüüd ennekõike siin Eestis ekspansiivselt laiendab oma keskust puhtalt kaubanduse jaoks, siis ei saa ta asjadest aru või on ajast natukene maha jäänud," leidis Pärnits.