Eesti esmatarbekaupade turgu iseloomustas enne rahareformieelset perioodi totaalne defitsiit, vaid vähesed valuutapoed omasid rikkalikku kaubavalikut. Kuna enamikul tarbijatest polnud aga valuutat, domineeris nendes poodides kliendipuudus. Riiklikes, näiteks ABC-tüüpi poodides valitses samas kaubapuudus.

1992. aasta juunis läbi viidud rahareform andis kõikidele tarbijatele võimaluse tasuda kaupade eest vabalt konverteeritavas valuutas ning andis tohutu impulsi hulgi- ja jaekaubanduse arenguks. Näiteks sama aasta detsembriks oli Eestis registreeritud 4980 hulgifirmat. Eelnevalt varustas riiklikku jaekaubandust (seda osa, mis ei tulnud tootjalt otse) peamiselt ABT-nimeline hulgifirma ja kooperatiivikaubandust Estkoopexport.