Võlglane ootab pensionirahasadu: esmane eesmärk on sulgeda kõige enam sõltuvust tekitavad laenutooted

Eesti teada olevalt esimesena võlablogi pidama hakanud inimene, kes peidab end Võlglase pseudonüümi taha, on jõudmas oma võitlusega kohta, mida ta on kaua oodanud - ta on saamas kätte pensionisamba raha. Mida ta sellega teha plaanib ning kui palju seda tulemas on?

Blogija alustas ligi aasta tagasi enda mõtete, tunnete ja olukorra kirjeldust, et aidata nii end kui teisi. Ta räägib nii võlgu olemise emotsionaalsest poolest kui ka enda hasartmängusõltuvusest, kiirlaenudest, inkassodest ja kohtutäituritest. Tema üheks algseks eesmärgiks oli näidata oma teekonda põhja, kuid selle asemel on tekkinud tugev lootus, et võlgadest on võimalik vabaks saada. Oma selle nädala postituses räägib ta suurest ootusest, mille kulminatsioon saabub septembrikuu jooksul.

„Hinges kasvab järjest rohkem ja rohkem ootus ja kärsitus. Ilmselt aimate, millest räägin? Loomulikult pensionirahade väljamaksetest. Kuna täpne kuupäev on teadmata, siis on ka selgusetu, kas ootama peab veel 2 nädalat või veidi üle 6 nädala. Aga no ükskord see rahalaev saabub, see on kindel.

Suures plaanis on mul tänaseks ära kaardistatud, kuhu selle raha paigutan ja millised lepingud ära lõpetan. Esmane eesmärk on absoluutselt kõik krediidikontod kinni panna, sest see on selline erilist sõltuvust tekitav laenutoode, kuhu nõrkusehetkedel on ikka ja jälle väga lihtne sisse kukkuda. Kokku koos igasuguste lisatasudega peaks mulle sellesse potti minema ca. 5700 eurot. Täpne summa selgub ilmselt aga alles siis, kui neid makseid reaalselt teostama hakkan. Ka edasine plaan on mul suures osas paigas. Kui end meelevaldselt mõne olümpiasportlasega võrrelda, siis võiks öelda, et ettevalmistustsükkel on läbitud, peagi on ees ootamas teekond võistluspaika, siis väike kohanemine ja aklimatiseerumine ning siis andke aga start ja vormistame selle asja heaks tulemuseks ära.

Nii, aga nüüd siis tavapärase numbripostituse osade juurde. Alustuseks siis jälle väljavõte Excelist. Nagu siit näha, siis võrreldes viimaste kuudega siin midagi revolutsioonilist ei ole. Suurusjärgud on kõik samad.

Ühelt poolt võiks ju mõelda, et miks ma üldse kogu seda värki enam raporteerin, sest tegelikult on kulud ja kohustused ju kontrolli all, tulud ületavad kulusid. Aga kui suurt pilti vaadata, siis on asi ikka väga kaugel normaalsusest. Ma maksan hetkeseisuga igakuiselt ligikaudu 1100 eurot lihtsalt intressideks ja mingiteks laenuhalduskuludeks. See on ikka meeletu rahasumma, mis mu käte vahel lihtsalt tuhaks põleb. Muidugi on see lihtsalt suurte vigade järelkaja ja see tuleb üle elada, aga samas tilgub süda loomulikult ikkagi verd selle kõige peale. See teeb kahtlemata väga palju haiget. Mida kõike selle raha eest endale ja oma lähedastele lubada saaks...

Nagu viimastel kuudel kombeks, vaatan üle ka pensionifondi seisu. Viimase kuuga on siin taaskord märkimisväärne kasv aset leidnud - sisuliselt 500 eurot on juurde tiksunud. Tänahommikune seis on 25 728,48 EUR, millest hetkeseisuga saaksin oma pangakontole 20 582,78 EUR. Ainus küsimus selle kõige taustal on see, et kui kaua selline ralli veel kestab? See ei saa ju igavesti tõusma jääda ometigi. Minu jaoks loomulikult ei saagi, sest minu finishijoon on juba väga lähedal. Aga üleüldises plaanis? Meil pidi ju globaalne majanduskriis olema.

Selline see augustikuu kokkuvõte siis saigi. Eelduste ja lootuste kohaselt tuleb järgmine numbripostitus juba oluliselt äkilisem. Seniks võitleme aga edasi ning püüan vaikselt oma kärsitust kuhugi välja elada, et see liialt elu segavaks ei muutuks."

Loe blogija teisi postitusi oma olukorrast ja sellega toime tulemisest siit.

Hea lugeja, mida sina oma pensionirahaga teha plaanid? Või kogud edasi?