Teehoiu ettevõtteid ühendava Eesti Taristuehituse Liidu tegevjuhi Tarmo Trei sõnul tasub investeerimine Tartu maantee näitel väga selgelt ära. „Aastaga on Tartu maantee Kose-Võõbu teelõiku läbinud ligi 3,4 miljonit autot. Uue teega muutus vahemaa kolme kilomeetri ning kuue minuti jagu lühemaks, mis annab summaarselt riigile ja inimestele väga suure positiivse efekti,“ ütles Trei.

„Kui arvestada, et igas sõidukis on vaid üks inimene, siis on tänu uuele teelõigule võidetud aastaga rohkem kui 14 200 ööpäeva ehk 38 aasta jagu tunde. Tavaliselt on ühes autos ja ka bussis rohkem kui üks inimene, mis tähendab, et see number on tegelikult veelgi suurem. Ajavõit tuleb nii lühenenud teekonnast, suuremast liikumiskiirusest kui ka ummikute vähenemisest. Neljarealised teed on ka märksa ohutumad, sest möödasõidul tekkivaid ohtlikke olukordi jääb oluliselt vähemaks,“ lisas Trei.

Tarmo Trei sõnul maksab selline kogus säästetud inimtunde Eesti keskmise tunnitasuga korrutades 4,8 miljonit eurot.

„2022. aastal peaks valmima järgmine etapp Mäoni, millega lüheneb Tartu ja Tallinna distants koos varasema lõiguga kokku 5,3 kilomeetri ning üheksa minuti jagu. Siis on aastane kokkuhoitud aeg juba 58 eluaastat, kütusesääst miljon liitrit ning õhku paisatakse ligi 2500 tonni vähem CO2,“ ütles Trei.

„Teedesse investeeritud raha tuleb selgelt ja täiesti prognoositavalt inimestele tagasi. Tartu maantee uute lõikude näitel tasub taristusse tehtud investeering end vaid säästetud kütuse ja inimtundide arvelt rahaliselt pisut üle kümne aastaga ära. Reaalsuses on kaasnev mõju ning tasuvus aga märksa kiirem läbi säästetud inimelude ja regionaalpoliitiliste investeeringute kasvu ehk lihtsalt elu võimalikkuse maal,“ lisas Taristuliidu tegevjuht.

Kose-Võõbu arenduse regionaalset mõju kirjeldas Paide linnapea Priit Värk, kelle sõnul tõi eelmise aasta augustis avatud teelõik linna kaardile tagasi. „Paidesse tuleb mitu suurt investeeringut, kinnisvara hinnad kasvavad ning kohalik elu on muutunud tuntavalt aktiivsemaks,“ ütles Värk.

Taristuehituse liidu tegevjuhi Tarmo Trei sõnul on riigil praegu võimalus nüüdisaegsetesse ja tarkadesse teedesse investeerides saavutada parem konkurentsivõime ning vastata inimeste ja ettevõtete ootustele linnade vahel kiiresti ja ohutult liikuda. „Kahjuks aga plaanitakse tee-ehituse eelarvet hüppeliselt kärpida ning neljarealiste põhimaanteede valmimine on lükkunud määramatusse tulevikku,“ nentis Trei.

Eesti riik plaanib enda haldusalasse kuuluvate teede rahastust 2022.–2025. aastal võrreldes kehtiva teehoiukavaga 113 miljoni euro mahus kärpida. Teede Tehnokeskuse analüüsi kohaselt jõuab teedevõrgu arendusvõlg 2030. aastaks 2,159 miljardi euroni ning riigiteede remondivõlg on juba praegu üle 700 miljoni euro.

Konverents "Eesti teede tulevik" toimub 8. oktoobril Kultuurikatlas, kava ja registreerimine siin: delfi.ee/teedetulevik

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid