Teede remondivõlg jõuab tänavu 800 miljonini

Eesti Taristuehituse Liidu juhi Tarmo Trei sõnul võib Eesti riigiteede remondivõlg tänavu kasvada 800 miljoni euroni, kuid koos märksa kehvemas seisus kohalike ja kõrvalmaanteedega võib reaalne puudujääk olla kordi suurem.

Tarmo Trei sõnul on remondivõlg investeering, mida riik peaks tegema, et viia halvas korras ja nõuetele mittevastavad teelõigud heasse seisundisse. „Teede Tehnokeskuse poolt 2019. aastal tehtud analüüsi kohaselt oli riiklike teede remondivõlg toona 689 miljonit. Käesoleval aastal võib see summa hinnanguliselt kasvada 800 miljonini. See puudujääk hõlmab ainult riigile kuuluvaid teid, mis moodustavad vähem kui kolmandiku kõigist teedest. Kui arvestada juurde ka kohalikud teed, siis võib üleriigiline puudujääk isegi kaks korda suurem olla,“ ütles Trei.

„Vananenud taristu mõjutabki kõige rohkem suurtest keskustest eemale jäävaid piirkondi, takistab seal ettevõtluse arendamist ning viib kiiresti kasvava ääremaastumiseni,“ lisas Trei.

„Teede alarahastamine tabab ka iga autokasutaja rahakotti läbi remondiarvete. Kehvad teed logistavad auto veermiku kiiresti läbi ja see läheb kokku kallimaks kui teede kordategemine. Samuti mõjutavad kehvad teed nii turvalisust kui iga inimese üldist elukvaliteeti,“ lisas Trei.

„Kehv taristu mõjutab ilmselgelt ka Eesti konkurentsivõimet. Maailma Majandusfoorumi riikide konkurentsivõime viimases edetabelis oli Eesti taristu tase alles 45. kohal, mis on üks meie nõrgemaid näitajaid. Meist eespool on nii Läti kui Leedu, aga ka näiteks Poola ja Ungari,“ ütles Trei.

„Rail Baltic loob küll mitmetes kohtades uued võimalused paremaks ligipääsuks, kuid ei toeta oluliselt neid inimesi ja ettevõtteid, kes trassi ääres ei tegutse. Tallinnast jõuame Euroopasse kiiremini, aga Ida-Virumaad see ei aita,“ ütles Trei.

Konverents "Eesti teede tulevik" toimub 8. oktoobril Kultuurikatlas, kava ja registreerimine siin: delfi.ee/teedetulevik