Spetsialist tööturust: probleemiks on sotsiaalsete oskuste vajadus

Õppeaasta alguses on paslik rääkida tulevikutööst ning sellest, mida tööturg viie või kümne aasta pärast nõuab. Olenamata sellest toob Manpoweri personaliotsingufirma arendusjuht Kirke Altrov välja olulise suundumuse, millest mistahes eriala valikul ja õppimisel lähtuda.

Kui sellest, et piisav hulk noori ei õpi inseneriks, finantsistiks või oskustööliseks on räägitud juba aastaid, siis märksa vähem on tehtud juttu sellest, et tehniline oskus üksi ei tööta – spetsialist peab ka organisatsiooni sobituma ning kolleegide ja klientidega tulemuslikult koostööd teha suutma.

Juba praegu on ettevõtjatel kõige keerukam leida tehnilisi spetsialiste, kellel on tugevad sotsiaalsed oskused: suhtlemisosavus, kohanemisvõime, prioriteetide seadmise tunnetus, initsiatiivikus ja analüüsivõime. Neli aastat tagasi läbi viidud rahvusvahelise uuringu käigus märkis 45 protsenti osalenud tööandjatest, et sobivate oskustega inimesi on keeruline tööturult leida, tänaseks on väljakutsega silmitsi seisvaid ettevõtteid kindlasti veelgi enam. Seega annab õige eriala, kombinatsioonis vajalike oskustega, töötajale hea stardipositsiooni rääkida läbi kõikvõimalikes tingimustes, ka töötasus.

Sotsiaalsete oskuste vajadus

Üha suurema nõudluse tõttu koolitatakse palju nii IT-erialaga kui teisi kitsama valdkonna spetsialiste, aga siiski ei pöörata veel praegugi nende õpetamisel piisavalt tähelepanu sellele, et koolilõpetaja oskaks organisatsiooni tegelikke vajadusi analüüsida, probleemidele lahendusi välja pakkuda ja oma tööd kolleegidele arusaadavalt selgitada. Kuna töö muutub üha automatiseeritumaks, on aga seda olulisem keskenduda sotsiaalsetele oskustele.

Mõne aasta taguse Manpoweri uuringu kohaselt tõdeb 38 protsenti tööandjatest, et uutele töötajatele on keeruline õpetada küll tehnilisi oskuseid, kuid 43 protsenti märgib, et veelgi keerukam on õpetada sotsiaalseid oskuseid.

Kõige tähtsamaks peetakse ladusat suhtlemist, prioriteetide seadmist, kohandumist ja suhete hoidmist. Nende oskustega inimesi on keeruline leida, aga erinevalt sagedasest eksiarvamusest on kõiki neid oskuseid võimalik omandada, isegi kui eeldused on erinevad. Seda võib võrrelda võõrkeele õppega – mõnele jääb uus keel külge iseenesest, teine peab tublisti pingutama, aga võimatu pole see kellegi jaoks. Muidugi võib olla noore spetsialisti staatuses keeruline adekvaatselt ettevõtte protsesse kriitiliselt analüüsida ja tervikpilti hoomata, kuid seda olulisem ongi koostöö ja suhtlusoskus teiste töökaaslastega, mille põhjal on võimalik saada juurde vajalikke puuduvaid teadmisi.

Kas robotid võtavad inimeste töö üle?

Hetkel on tekkinud õppimismaastikul omamoodi dilemma. Ühelt poolt on alati hinnatud erialasid, mis loovad lisandväärtust, näiteks tootmisinsenere. Teisalt peljatakse automatiseerimist ja kardetakse, et tulevikus võtavad robotid inimestelt töö ära. Hirm on siiski põhjendamatu, töö sisu küll muutub, aga töö ära ei kao. Praktikas värbavad innovaatilised ja tehnoloogiliselt arenenud ettevõtted uusi töötajaid enam kui need, kes toimetavad traditsioonilisel moel. Inimesele jääb seejuures huvitavam osa tööst, robotid võtavad endale rutiinsema ja igavama rolli.

Töö olemuse kiire arenguga on mistahes eriala omandamine pöördumatult muutunud. Mitte ühtegi asja ei saa päriselt selgeks õppida ja loota, et selle oskusega on võimalik aastaid tööturul edukas olla. Noored peavad õppima eelkõige õppima.

Kui aastal 2011 panustas töötajate täiendõppesse vaid 21 protsenti ettevõtetest, siis praegu juba hinnanguliselt 84 protsenti. Juba mõne aasta pärast on ettevõtted, kes töötajate arengule ei mõtle, turult kadunud. Noored ülikooli ja kutsekoolidesse astujad peaksid aga eriala kõrval omandama kõige tähtsamad oskused tulevaseks tööeluks – õppima õppimise ning paindlikkuse, et muutuvas ja üha automatiseeritumas keskkonnas õnnestuda.