Ostetud kinnisvara varjatud puudused: mida peaks tegema müüja, mida ostja?

LEXTAL advokaadibüroo teises saates „Arveldamata tund” võetakse arutlusse äärmiselt põnev ja eluline teema – kinnisasjade varjatud puudused. Kas müüja võib kinnisvara puudusi kõrgema müügihinna nimel varjama? Mida saab ilmnenud puuduste korral ette võtta ostja?

Seekord on stuudios külas LEXTALi partner ja vandeadvokaat Magnus Braun ning LEXTALi advokaat Ave-Ly Kõuts. Saadet juhib Hando Sinisalu.

Selleks, et teemat paremini illustreerida, maname silme ette hüpoteetilise näite. Oletame, et inimene hakkab müüma oma korterit, kus on sees elanud juba aastaid. Ta on kursis kõigi korteri kiiksude ja kääksudega, tunneb seda nii-öelda veetorudeni välja. Aastate jooksul on aga selgunud, et vannitoas on talvel üsna külm, üks naaber lärmab nädalavahetuseti, teisel haugub pidevalt koer. Hoolimata sellest paneb inimene korteri müüki, leiab ostja ja allkirjastab lepingu. Kas ta oleks enne müüki pidanud tõesti kõikidest nendest detailidest rääkima?

Magnus Brauni sõnul on tegelikult nii ostja kui ka müüja huvides, et lepingusse saaks võimalikult täpselt kirja kõik puudused – nii tilkuv veetoru, külm vannituba kui haukuv naabrikoer. Ometi – kui kõik korteri puudused tõesti pisiasjadeni kirja panna – saab müüja ju oma korteri eest sel juhul vähem raha.

Mida siis teha!?

LEXTALi podcastis „Arveldamat tund” annavadki advokaadid nõu ja selgitavad kinnisasjade varjatud puuduste varjatud poolt!

Kuula lähemat saatest!