Globaalselt toodetakse aastas hinnanguliselt 150 miljardit riideeset ligi kaheksale miljardile inimesele. Suur osa nendest kehva kvaliteediga riietest lõpetab kas prügimäel või põletusahjus, panustades kliimamuutusse. Raisku läheb tootmisel kasutatud vesi, energia ja tooraine. Taoline tootmise kiirus, hulk ning tarbimine ei ole jätkusuutlik.

Euroopa liit on roheleppega seadnud selge sihi muutuda 2050. aastaks ringmajanduseks. Lihtsalt öeldes tähendab see, et jäätmed ja reostus disainitakse majandusmudelist välja, materjale ja ressursse hoitakse kasutuses ning ühtlasi taastatakse loodussüsteeme. Üks selle osa on tarneahelate lühendamine: ideaalis võiksime tarbida rohkem kohalikult toodetut. Muutuma peab ka see, kuidas me riideid ja jalanõusid valmistame, valime ja kanname.

“Esimene variant on vaadata endal juba olemasolevat, siis maailmas olemasolevat ning kui teise ringi poest ei saa osta, siis vaadata jätkusuutlike ettevõtete poole,” ütleb Fashion Revolution Eesti koordinaator Cornelia Kangur tavatarbija valikute kohta rõhutades, et ka ettevõtetel on suur võimalus paremasse tulevikku panustada, “Ettevõtetel samamoodi suur roll nagu riigil, seadusandlusel ja tarbijal.”

Jäätmetest valmistatud riided

Eesti ettevõte KIRA eesmärk on jäätmetest valmistavate ketside ja dresside toel koristada planeeti. "Juba kolm aastat tagasi Londoni molekolledžis jalatsidisaini kursusel õppides ennustati taaskasutatud ja keskkonnasõbralike materjalide tähtsust jalatsitoomises,” ütles KIRA asutaja Sirli Ratasepp.

KIRA on Eestis vastu võetud nende sõnul lausa ootamatu soojusega. 2019. aastal märgiti nad ära ringmajanduse edendajana ning 2020. aastal sai ettevõte Läänemere heaks peetud liftikõnede võistlusel esimese koha.

Maailmakoristuspäeva vajalikkus

Maailmakoristuspäeva juhtivdirektor Anneli Ohvril juhib tähelepanu, et keskkonnaprobleemid ei ole kadunud, vaid vastupidi süvenenud. "Usun, et paljud meist loevad murelikult ühe tihedamini meedias avaldatavaid artikleid kliima ja keskkonnaseisundi halvenemisest ning võibolla ka tundnud võimetust midagi ette võtta. Maailmakoristus pakub meile võimaluse kokku tulla, veenduda, et tulevikust hoolijaid on miljoneid ning me saame alustada millestki praktilisest - prügi koristamisest,” selgitab Maailmakoristuspäeva juhtivdirektor Anneli Ohvril.

Ohvril lisas, et prügikoristus pole ainus lahendus prügi- ja kliimaprobleemi lahendamiseks. "Me peame kõik hakkama igapäevaselt kas eraviisiliselt või oma ametikohal olles, tegutsema ring- ja taastava majanduse suunas. Siin on vaja tõesti mitte ainult valitsuste või ettevõtete, vaid igaühe teadlikku käitumise muutmist, et luua kestlik ühiskond, mis ei elaks “kiirlaenude” abil keskkonna arvelt.”

Maailmakoristuspäev liidab sel aastal 18. septembril 180 riigi vabatahtlikud üle usuliste ja kultuuriliste piiride puhtama planeedi heaks. Üheskoos koristatakse annetajate ja vabatahtlike toel prügist meie metsad, rabad, sood, järved ja tänavad.