Maxima laseb kassapidajatel vabamalt hingata: õhtutundidel suunatakse kliendid selvekassasse

Iseteeninduskassade kasutamine muutub aina populaarsemaks, mida ilmestab nii selvekassades sooritatud ostude arv kui ka ostukorvi suurus. Selvekassade kasutusvõimalus annab kauplustele vabamad käed optimeerida töötajate graafikuid või rakendada neid muudel tööülesannetel.

“Hommikusel ja õhtusel ajal, kui kliente kauplustes on tunduvalt vähem, palume ostjatel vormistada oma ostud iseteeninduskassades, võimaldades samal ajal kassatöötajatel koos teiste saalitöötajatega täita muid tööülesandeid – täita ja korrastada riiuleid, vahetada hinnasilte ja valmistada kauplust ette järgmiseks päevaks,” kommenteeris Maxima turundusdirektor Tiia Schapel, kelle sõnul kehtib selline lähenemine juba mõnda aega ning veel mitmes Maximas üle Eesti.

Schapeli sõnul jätkatakse külastatavuse monitoorimist hommikustel ja õhtustel kellaaegadel ning võimalusel rakendatakse iseteeninduskassasid veelgi rohkem. “Vajadusel oleme säilitanud võimaluse panna tavakassad taas tööle. Iseteeninduskassade juures on konsultant, kes aitab klientidel vajadusel ostud sooritada ning juhendab neid,” lisas ta. Märkida tasub ka seda, et kõikides Maxima kauplustes on iseteeninduskassade alas selvekassad, kus saab lisaks kaardimaksele tasuda ka sularahas. Prisma ning Selveri kauplustes selline võimalus puudub.

Prisma Peremarketi AS-i kommunikatsioonijuhi Liina-Jaanika Seisleri sõnul on Prisma 24 tundi avatud kauplustes ööpäevaringselt avatud vähemalt üks tavakassa, 8–23 avatud kauplustes on tavakassad avatud terve aja vältel. “See tagab meie klientidele ööpäevaringse võimaluse tasuda kaupade eest nii kaardiga kui ka sularahas. Öötöö on vabatahtlik ja sobib paljudele inimestele,” rääkis Seisler, kelle sõnul käib töökorraldus kauplustes vajaduspõhiselt, lähtudes eelkõige kliendivoogudest – kui poes on rohkem kliente, siis on ka rohkem teenindajaid ja ostude eest tasumise võimalusi.

Kuigi selvekassad on populaarsed, leidub ka neid, kes eelistavad kasutada traditsioonilist makseviisi. Näiteks tõdeb Selveri kommunikatsioonijuht Rivo Veski, et kuigi Selveril on väga kõrge püsikliendibaas, on siiski üks osa ka neid kliente, kes tahavad oma ostude eest tasuda ilma kliendikaarti omamata. “SelveEkspressi kassasid saavad kasutada üksnes Partnerkaardi omanikud. 85% kõikidest kauplustes tehtud ostudest moodustavad Partnerkaardiga tehtud ostud,” rääkis Veski. See tähendab, et ülejäänud 15% klientidest soovivad maksmiseks kasutada tavakassasid ning selleks on tulenevalt inimeste erinevatest vajadusest alati ka võimalus.

Selveri kommunikatsioonijuhi sõnul on juba ainuüksi fakt, et poodides on selvekassad olemas, vähendanud kaupluste töökoormust. “Paljudes kauplustes, kus SelveEkspressil on väga head tulemused, oleme ka iseteeninduskassade ala tavakassade arvelt laiendanud. Meil on poode, kus puldikassadega tehakse 80% kõigist ostudest,” lisas Veski.

Maxima turundusdirektori sõnul liiguvad ülemaailmselt nii kauplused, tanklad, teenindusasutused kui ka söögikohad iseteeninduskassade suunas. “Iseteeninduskassade lahendus on eelkõige suunatud klientide mugavusele ja selles suunas liiguvad jaeketid üle kogu maailma, Maxima juurutab seda ka Eestis,” rääkis Schapel.

Need, kes pole iseteeninduskassat veel kasutanud, on Schapeli sõnul pigem vanemaealised kliendid, kes aeg-ajalt avaldavad soovi kasutada harjumuspärast tavakassat. “Kuid juba on palju ka neid, kes on läinud kaasa ülemaailmse trendiga, mis teeb ostlemise kiiremaks ja mugavamaks. Julgustame kõiki kasutama iseteeninduskassat, mis on tehtud tehniliselt lihtsaks ja arusaadavaks ning vajadusel on meie töötajad valmis ka aitama,” sõnas Schapel, kelle kogemus on näidanud, et kui üks kord koos teenindaja ostuprotsess iseteeninduskassas läbi teha, siis juba teisel korral julgevad ka vanemad inimesed iseteeninduskassasse minna ja saavad suurepäraselt hakkama.