Ekspert: kiire kasv muudab majanduse struktuuri
(3)
Maailmamajandusel on hoog sees
Kuigi koroonakriisi puhkemisest on möödunud juba poolteist aastat, ei ole majandusalaste ennustuste tegemine muutunud kuigipalju lihtsamaks. Hea on see, et senised prognoosid on järjepanu osutunud liialt konservatiivseks ja tegelikult on majanduse taastumine toimunud oluliselt kiiremini, kui alguses kardetud. Teisalt pole viirus vaatamata elanikkonna aina suuremale vaktsineeritusele kuhugi kadunud ja kellelgi pole täna täit kindlust ütlemaks, kas ja milliseid piiranguid peavad riigid järgnevate kuude vältel taas kasutusele võtma. Sellegipoolest on ühiskond ja majanduselu näidanud viimase pooleteise aasta jooksul hämmastavat kohanemisvõimet, mistõttu on peamine stsenaarium tugeva ja laiapõhjalise majanduskasvu jätkumine. Eesti jaoks kõige olulisema majanduspiirkonna, Euroala, kasv küündib sel aastal seetõttu 4,6%ni. Pea sama kiireks osutub majanduskasv ka järgmisel aastal, kui Euroala sisemajanduse kogutoodang suureneb 4,3% võrra.
Eesti majanduskasvu veab tarbimispidu
SEB majandusprognoos ilmub täna samaaegselt värske statistikaga Eesti sisemajanduse kogutoodangu kohta selle aasta teises kvartalis. Üle ootuste kiire majanduskasv teises kvartalis tähendab, et tänavu suureneb Eesti SKT ilmselt rohkemgi, kui prognoositud 6,6%. Kui teise kvartali suure kasvunumbri taga oli ennekõike mullune madal võrdlusbaas, siis aasta viimastel kuudel saab majanduskasvu peamiseks veduriks olema eratarbimine. Pensionireformist innustatud tarbimispidu jätkub ka järgmisel aastal, kus majapidamiste julge kulutamine toob endaga kaasa 4,5% suuruse majanduskasvu. Majanduse kasvutempo rahuneb 2023. aastal, kui aeglustub nii tarbimine kui erasektori investeeringute kasv.
Majanduses on muutuste tuuli
Kiire majanduskasvuga jätkub majanduse struktuurimuutus. Märgilise sündmusena jõudis 2020. aastal programmeerimise ja teiste IT-teenuste osatähtsus sisemajanduse kogutoodangus võrdväärsele tasemele transpordi- ja ehitussektoriga. Sektori kiire kasv jätkub ka edaspidi, mis loob majandusele täiendavat lisandväärtust ja kõrgepalgalisi ametikohtasid. Samal ajal on oma tegevust Eestis koomale tõmbamas ettevõtted ja sektorid, kus lisandväärtus töötaja kohta on madal ja kus rahvusvaheline konkurents ei võimalda seda hindade tõstmise teel ka suurendada.
Kriisieelsed mured on tööturul tagasi
Koroonakriisi eelset majandust iseloomustanud tööjõunappus ja kiire palgakasv on pärast üürikest hingetõmbe aega taas tööturul tagasi. Varasemast veelgi suurema surve alla on seejuures sattumas teenindussektor, kus nõudlusele annab hoogu majapidamiste hüppeliselt suurenev tarbimine. Tihe konkurents töötajate pärast suurendab survet palkade kasvuks, mis sunnib ettevõtteid otsima lahendusi tööjõumahukuse vähendamiseks. See on ka üks põhjustest, miks vaatamata väga kiirele majanduskasvule ei jõua töötuse määr veel ka järgmisel aastal kriisieelsele tasemele. Prognoosiperioodi lõpus 2023. aastal peaks töötuse määr piirduma siiski vaid 5%ga, samas kui keskmine brutopalk küündib juba üle 1700 euro.
