Varahommikul taksoga lennujaama sõites tuleks juhiga pidevalt rääkida. Miks?

Arenguseire keskuse uuringust „Platvormitöö Eestis 2021" ilmnes, et veerand elanikkonnast on teinud platvormitööd. Iga nädal teevad platvormitööd 7% tööealistest ning see arv ei ole nelja aastaga oluliselt muutunud, kirjutab ajakiri Tööelu.

Platvormitööst räägitakse peamiselt kulleriteenuse ja sõidujagamise kontekstis. Arenguseire keskuse eksperdi Johanna Vallistu sõnul on platvormitöö igasugune töö, mida vahendab digiplatvorm ning mida teostatakse kas virtuaalses või füüsilises keskkonnas. „Platvormitööks nimetatakse ka töid, mille tegemiseks virtuaalset keskkonda vaja ei lähe, näiteks auto juhtimine, koristamine, kulleriteenus jne," selgitab Vallistu. Tartu Ülikooli tööõiguse professor Merle Erikson ütleb, et põhiline arutelu nii Eestis kui ka mujal maailmas käib platvormitöötajate õigusliku staatuse üle.

Ettevõtjad või töötajad?

„Platvormid kinnitavad kui ühest suust, et nemad vahendavad tööd ja töötegijad on iseseisvad ettevõtjad. Ometi on töötegijad allutatud platvormile, mis määrab teenuse hinna ning töö tegemise tingimused, näiteks nõuded autole, juhised kliendiga suhtlemiseks jms," räägib Erikson. „Praegu oleme olukorras, kus probleemide korral tuleb iga kord uuesti läbi vaielda, kas platvormi vahendusel töötav inimene on töötaja või ettevõtja."

Vallistu lisab: „Platvormitöötajate käsitlemine ettevõtjatena asetab nende õlgadele suurema vastutuse, kui on töötajal. Nad vastutavad oma töötasu, sotsiaalkaitse, töö- ja puhkeaja ning väljaõppe eest, kuid samal ajal puudub neil võimalus ise määrata oma töö hinda ja viise, kuidas tööd teha." Tema sõnul on platvormitöötajatest rääkides oluline silmas pidada, et platvormitööd ja töötegijad on erinevad. „On väga lihtsaid töid, aga on ka suuremaid kutseoskusi nõudvaid töid, osa inimesi teeb seda põhitööna ning osa lisatulu teenimiseks muu töö või õppimise kõrvalt. Seega on nende õigusliku kaitse vajadus erinev," selgitab Vallistu.

Platvormitöötajate sotsiaalkaitse üheks lahenduseks on peetud ettevõtluskontot, mida praegu kasutab vaid 2% platvormitöötajatest. Eriksoni sõnul võib vähene kasutus olla tingitud sellest, et platvormitöö on enamasti lühiajaline lisatöö ning ettevõtluskonto tegemiseks ei nähta vajadust.

Eriksoni sõnul otsitakse kõikjal maailmas lahendusi platvormitöö reguleerimiseks. Ta toob näite Hispaaniast: „Hispaania parlamenti on saadetud kulleriteenuseid vahendatavate platvormide ja töötajate suhteid reguleeriva seaduse eelnõu, mille kohaselt on platvormide vahendusel töötavad kulleriteenust pakkuvad inimesed eelduslikult töötajad, kui platvorm ei tõenda, et tegemist on ettevõtjaga."

Ootused ja reaalsus

Platvormitöötajate keskmine igakuine netosissetulek kõikide sissetulekuallikate pealt kokku on 1017 eurot, mis on madalam Eesti keskmisest netopalgast. TalTechi Ragnar Nurkse instituudi teadur Kaire Holts on platvormitöötajatega läbi viinud süvaintervjuusid, millest selgus platvormitöötajate kohati vähene rahulolu tasuga. „Intervjuudest on välja tulnud, et tasu on väiksem, kui oodati. Need, kes rendivad sõidujagamisteenuse pakkumiseks autosid, töötavad enda sõnul 40 tundi nädalas selleks, et rendikulud ja ka muud kaasnevad kulud tasuda, ning siis hakkavad alles endale teenima. Platvormide vahendusel töötavate inimeste hinnangul on platvormide vahendustasud ebaõiglaselt kõrged, olles umbes 20-30% iga tööotsa pealt," räägib Holts. „Mulle on öeldud, et esmaspäevast reedeni teenin põhitööga leiva ning nädalavahetusel platvormitööga vorsti leiva peale. Kuna põhipalgast ei jää midagi üle, siis platvormitööga teenitakse lisa kinnisvara sissemakse tasumiseks, puhkusereisile minekuks vms," lisab Holts.

Kui teenusepakkujaid on turul liiga palju, siis muutub ooteaeg, mida platvorm ei tasusta, kulleritele ja sõidujagajatele liiga pikaks ning töö ei ole enam tasuv. „Wolt reguleerib toidukullerite arvu, et töö siiski kulleritele ära tasuks," räägib Vallistu. Bolt oma juhtide arvu ei reguleeri.

Holtsi sõnul põhjustavad taksoteenuse pakkujate seas rahulolematust muutuvad töötasud, mida platvorm ise oma äranägemise järgi muudab ja seda ilma igasuguse ettehoiatuseta. „Nad võivad lihtsalt ühel päeval sõiduotsa tasu tunduvalt vähendada ning tasude süsteem on juhtidele läbipaistmatu, kuna need võivad muutuda ka päeva jooksul," räägib Holts ning lisab „Kullerteenust pakkuvad platvormid on aja jooksul tasusid vähendanud, kuid kullerid on veel oma praeguse tasuga suhteliselt rahul ning palju on ka uusi kullereid, kes ei teagi, kuidas ennem oli."

Levinumaid platvormitöid, nagu sõidujagamine ja toidu kohalevedu, saab teha vaid suuremates linnades ning see meelitab tõmbekeskustesse lisa teenima ka inimesi maapiirkondadest. „Üks intervjueeritav rääkis, et osa maapiirkondade inimesi tuleb reede õhtul Tallinna, et pakkuda sõidujagamisteenust pühapäeva õhtuni. Pärast nädalavahetusel töötamist pöörduvad nad tagasi kodukohta, et esmaspäeval põhitöökohal töötada. Nad elavad nädalavahetusel autos: söövad ja magavad autos," räägib Holts.

Ületöötamine ja -väsimus

Arenguseire uuringu kohaselt töötab viiendik platvormitöötajatest kokku rohkem kui 40 tundi nädalas. Holtsi sõnul on tavapärane, et töötatakse 40 tundi põhitöökohal ning 15-20 tundi tehakse lisatööna platvormitööd. „Tööandjatelt soovitakse suuremat paindlikkust, kuid mitte selleks, et seda aega perele pühendada, vaid et saaks rohkem töötada," lisab Holts.

„Platvormitöötajatega tehtud intervjuudest tuli välja, et ka näiteks päästeameti töötajad teevad platvormitööd põhitöö kõrvalt. Ületöötamine ja -väsimus ohustab nii töö tegijat kui ka tema kliente ning samuti võib kannatada põhitöö kvaliteet," räägib Holts ning lisab: „Mulle on intervjuus öeldud, et varahommikul taksoga lennujaama sõites tuleks juhiga pidevalt rääkida, sest suure tõenäosusega on ta terve öö juba töötanud ning on oht, et juht jääb muidu magama."

Vallistu sõnul vastutavad võlaõigusliku lepingu alusel töötavad inimesed oma töötingimuste ja -ohutuse eest. „Kõige levinumad platvormitööd on füüsilist laadi ning seal on ka suurem oht tööõnnetusteks. Autoga teenuse osutamisel peab juhil olema asjakohane liikluskindlustus, kuid ei ole infot, kui paljudel see on," räägib Vallistu.

Holts ütleb, et platvormide kohta on Suurbritanniast, Itaaliast ja Hispaaniast kohtulahendeid, kus on otsustatud, et platvormi vahendusel töötavad inimesed on töötajad ja mitte ettevõtjad. Ta viitab Harju maakohtu otsusele Bolti kaasuses, mille kohaselt Bolt vastutab ettevõttena juhtide tekitatud kahju eest.

Algoritmi juhitud karjäär

Holts näeb algoritmipõhisel hindamisel ohtu töötaja karjäärile. „Pretensioonikad kliendid võivad anda halva hinnangu ja kui hinne läheb liiga alla, siis platvorm võib teenuse pakkuja ära blokeerida. Olen kuulnud lugusid, kus klient on palunud peatust keelualas ning kui juht kliendi soovil liikluseeskirju rikkumast keeldub, siis saab ta halva hinnangu sõidu eest," toob Holts näite, kus töötajal puudub võimalus olukorda selgitada.

Hoolimata mitmest puudusest, mis platvormitööga kaasnevad, on see siiski populaarne. Vallistu toob välja kolm põhjust, miks platvormitöö on kutsuv. „Esiteks võimaldab platvormitöö paindlikkust: töötatakse endale sobival ajal ja sagedusega ning vajaduse korral võib töö alati lõpetada ning igal ajal taas selle juurde naasta. Teiseks on lihtsamate platvormitööde puhul madal tööle sisenemise barjäär, mis tähendab, et töötajale esitatavad nõuded on väiksed või puuduvad sootuks. Toidukuller, kes teeb tööd jalgrattaga, ei vaja isegi autojuhiluba," selgitab Vallistu. Kolmanda populaarsuse põhjusena nimetab tasu väljamaksete sagedust, mis platvormitööde puhul on kord nädalas või kaks korda kuus.

Platvormitöö tulevik

Holtsi sõnul ei saa rääkida ainult platvormitööst, sest tegemist on laiema nähtusega: töö platvormistumine. „Näeme traditsioonilises töös järjest enam platvormitöö elemente, nagu näiteks töödele hinnangu andmine ja töö n-ö ampsustumine. Kuigi praegu on platvormid peamiselt ettevõtjate pärusmaa, siis ka avalik sektor võiks julgemalt platvorme luua ja nende abil oma teenuseid pakkuda. Näiteks võiks olla võimalus sotsiaalteenuseid kohaliku omavalitsuse hallatava platvormi abil tellida," räägib Holts.

Vallistu sõnul võib oletada, et tulevikus muutub platvormitöö liinitööks. „Näeme juba praegu seda, et suureneb inimeste hulk, kes pakuvad platvormi vahendusel keerulisemaid ja spetsiifilisi oskusi nõudvaid töid, nagu näiteks programmeerimine, disainimine jms. Võib oletada, et see trend jätkub: n-ö keeruline töö võetakse tükkideks ning iga osa teeb väga kitsalt spetsialiseerunud inimene. Lahtivõtmisega muudab platvorm keeruka töö lihtsamaks. See muudab töö liinitööks ja võimaldab ka hinna alla viia," selgitab Vallistu.

„Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku platvormitöö reguleerimiseks. Algatusega tuldi välja veebruaris ning praegu arutavad seda sotsiaalpartnerid. Plaanitava direktiivi idee on, et platvormitöötaja on eelduslikult töötaja, kui platvorm ei tõenda teisiti," selgitab Erikson ning hoiatab ülereguleerimise eest. „Liigne reguleerimine võib kaasa tuua paindlikkuse kadumise ja platvormitöö ebapopulaaruse," lisab ta.

Artiklis kasutatud uuringu andmed: Vallistu, J., Piirits, M., (2021) Platvormitöö Eestis 2021. Küsitlusuuringu tulemused. Arenguseire Keskus.