Statistikaameti andmetel kasvas majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 12,9%. Siinkohal tuleb arvestada, et võrdlusbaasiks on karm 2020. aasta teine kvartal. “Peamine põhjus on eriolukorrast tingitud madal langusfaas. 2020. aastal oli majanduslangus 7%. Valdav osa sellest kasvust on tingitud eriolukorras. Tegevused, mida tollal ei saanud teha, olid sellel aastal avatud ning sellest see kasv tuligi. Eriolukord tõmbas majanduse oluliselt kinni,” rääkis majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhtivanalüütik Robert Müürsepp statistikaameti pressikonverentsil.

Ärileht uuris SEB majandusanalüütikult Mihkel Nestorilt, mis peaks juhtuma selleks, et Eestis toimuks selline majanduskasv nii-öelda tavatingimustes. “Eesti majandus on väga väike ja üksiksündmused võivad majandusstatistikale suurt mõju avaldada, sealhulgas märkimisväärselt kergitada või alandada SKP numbrit. Sellegipoolest on kahekohalise majanduskasvu saavutamist ilma eelmise aasta sügava mõõnata kaasaegses Eesti majanduses ette kujutada raske,” kommenteeris Nestor.

Kõige realistlikum stsenaarium selleks oleks Nestori hinnangul jõuline poliitiline sekkumine, näiteks läbi maksusüsteemi. “II samba pensionireform on samuti päris hea näide, kuid nii-öelda „normaaltingimustes“ kahekohalise kasvu saavutamiseks oleks see ilmselt pidanud veelgi radikaalsem olema,” lisas ta.

Kui uurida, kas kiire kasv võib ka negatiivse efekti anda, on Nestor arvamusel, et jõulise majanduskasvu negatiivsed efektid on suuremad siis, kui kasvu veavad üksikud tegurid või valdkonnad. “Suurepärane näide on sellest 2007. aasta kinnisvarabuum ja sellele järgnenud periood. Tipphetkel töötas Eestis ehituse ala iga neljas meesterahvas, rääkimata teistest ehitussektoriga seotud tegevusaladest nagu transport, ehitusmaterjalide tootmine ja müük. Kui mull ühel hetkel lõhkes, siis olid need inimesed tööta ja ehitussektori hõive pole ka 14 aastat hiljem ligilähedasele tasemele taastunud. Samas jäid ehitusbuumi ajal paljud teiste sektorite tööandjad vajalike töökäteta või olid sunnitud neile maksma palka, mis halvendas nende konkurentsipositsiooni välisturgudel,” rääkis Nestor.

Seda küll oluliselt väiksemas mastaabis, ent midagi sarnast võib tema hinnangul juhtuda ka pensionireformi tõttu. “Hüppeline nõudluse kasv erinevate kaupade ja teenuste järele sunnib jaekaubandus- ja teenindusettevõtteid töötajaid juurde värbama ja tegema investeeringuid, samas kui pensioniraha lõppedes langeb tarbimine oluliselt madalamale tasemele,” lisas Nestor.

Robert Müürsepa sõnul on mitmed tegevusalad nagu näiteks infotehnoloogia, olnud stabiilsed ning eksisteerib sektoreid, kus majandustegevus on läinud aina paremaks. “Sellist tavalist majanduse arengut on ka siin kasvus ikkagi sees.” lisas Müürsepp.