Laadimisplatvormi arendaja vastulause Heiti Häälele: elektriautode keskkonnasääst on päris
(197)
Alexela suuromaniku Heiti Hääle hiljuti väljakäidud arvamusega, et elektriauto puhtal energia põhinemine on täielik müüt, on fakte vaadates keeruline nõustuda. Eriti olukorras, kui Eestis on põlevkivist elektritootmine Eleringi andmetel kukkunud paari aastaga 73 protsenti ja taastuvenergia toodang kasvanud sama ajaga 37 protsenti. Selle aasta teises kvartalis toodeti taastuvatest allikatest elektrienergiat ligi pool kogutoodangust ning tarbimisest moodustas see peaaegu kolmandiku.
Samuti toodab järjest enam taastuvelektrit Euroopa Liit tervikuna. Eurostati viimaste kättesaadavate andmete järgi toodeti EL-is elektrienergiat juba 2019. aastal ainult 44 protsenti fossiilsetest kütustest ja 56 protsenti heitmeta allikatest, millest 30 protsenti oli taastuvenergia ning 26 protsenti tuumaenergia. Eurostati prognooside järgi ületas 2020. aastal taastuvenergia osakaal fossiilsetel kütustel põhinevat tootmist (vt joonist).
Isegi kui elektriauto tarbib fossiilkütustest toodetud elektrit, on kogu elutsüklit arvestades elektriautod keskkonnasõbralikumad kui sisepõlemismootoriga autod. Rahvusvahelise Puhta Transpordi Nõukogu (ICCT) uuringu järgi on Euroopas elektriauto täna keskmiselt 66-69 protsendi madalamate kasvuhoone gaaside heitmetega. Seega, rohepesust ei saa kuidagi rääkida. Lisaks, kui elekter, millega elektriautosid laetakse, on toodetud biogaasi tehases, mille tooraineks on läga ja sõnnik, siis on elektriautod isegi negatiivse heitmega, sest sõnniku ja läga jätmisel põldudele eralduks metaan, mis on CO2-st oluliselt tugevam kasvuhoonegaas.
Hääl väitis antud intervjuus, et biometaan on Eesti ja ka Euroopa suurim võimalus puhastele autodel üle minna. Ka sellega ei saa nõustuda. Fossiilsete kütuste osakaalu vähendamisel on biometaanil põhineval transpordil oma koht olemas, aga turupotentsiaal võrreldes elektritranspordiga on palju väiksem. Samuti ei ole biometaani kasutamine nii efektiivne ja toetusteta skaleeritav. Näiteks on gaasimootori kasutegur umbes 3 korda madalam kui elektrimootoril. Piltlikult öeldes saab samast kogusest biogaasist elektriauto sõita 3 korda kaugemale kui gaasiauto. Lisaks on kuulda olnud signaale autotootjatelt, et gaasimootoriga autode müük lõpetatakse ilmselt lähitulevikus üldse ära.
Teatud koguse biometaani saab toota küll põllumajanduse või tööstuse jääkidest, aga sellel kogusel on piir. Pärast seda tuleks hakata kasvatama spetsiaalselt biomassi, aga seda ei ole turutingimustel võimalik ellu viia, ilma et oleks vaja toetuseid. Biometaani sektorit on viimastel aastatel Eleringi andmetel toetatud 21,5 miljoni euroga, elektromobiilsust 1,2 miljoni euroga.
Elektriautod on vaieldamatult tulevik. Euroopa Komisjon prognoosib, et aastaks 2030 on EL-is suurusjärgus 30 miljonit elektriautot ehk ligikaudu 10% tänasest autopargist. Eestis tähendab see ligikaudu 100 000 elektriautot. Eesti ühe suurima laadimisplatvormi arendajana pakume nii praegu kui ka 10 aastat pärast vaid taastuvenergiast toodetud elektrit.
