Vaid üle kolmandiku tööandjatest on esitanud töökoha riskianalüüsi. Kedagi veel trahvima ei hakata

Tänase kuupäevaga peaksid tööandjatel olema esitatud oma töökeskkonna riskianalüüsid. Hetkel on seda teinud üle kolmandiku ettevõtetest, kus töötab vähemalt üks töölepinguline töötaja. Kedagi veel trahvima ei hakata, kuid tööinspektorid jätkavad igapäevaselt riiklikku järelevalvet.

“Tänahommikuse seisuga on esitanud riskianalüüsi 38% ettevõtetest, kus töötab vähemalt üks töölepinguline töötaja. Kindlasti tuleb riskianalüüse ka tänase päeva jooksul. Samuti teame, et mitmed tööandjad täiendavad riskianalüüse bioloogilise ohuteguri, sealhulgas koroonaviiruse leviku takistamise, riskide osas,” kommenteeris tööinspektsiooni meedianõunik Kristel Abel, kelle sõnul antakse tööandjatele riskianalüüsi esitamiseks rahulikult aega.

See tähendab, et tööinspektsioon ei hakka homsest veel trahve üleslaadimata riskianalüüsi eest automaatselt kellelegi määrama, kuid tööinspektorid jätkavad igapäevaselt riiklikku järelevalvet. “Kui järelevalve käigus selgub, et töökeskkonna riskianalüüs on puudustega või tööinspektsioonile esitamata, siis võib tööinspektor teha tööandjale ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks ehk määrata ettekirjutusega konkreetse tähtaja, mis ajaks peab töökeskkonna riskianalüüs olema täiendatud ja inspektsioonile esitatud,” lisas Abel.

Tema sõnul saab tööinspektor järelevalve käigus tööandjat juhendada ning anda nõuandeid, kuidas töökeskkonna riskianalüüs üles laadida või esitada, kui seda veel tehtud ei ole.

Töökeskkonna riskid sõltuvad töökeskkonnast. Abeli sõnul juhtub veerand kõigist tööõnnetustest kukkumise ja komistamise tõttu, seega tuleks kindlasti üle vaadata koridorid ja trepid, seda vastavalt töökoha eripäradele. “Oluline on mõista, et riskid tuleb hinnata oma töötajate tervise ja ohutuse säilimise nimel ning mitte võtta seda tüütu bürokraatliku kohustusena. Riske saab maandada ja vältida üksnes siis, kui on läbi mõeldud, mis need antud töökeskkonnast olla võivad,” rääkis Abel.

Riskianalüüs nõuab ka hinnangut bioloogilisele ohutegurite riskide osas, mille hulka kuulub ka koroonaviiruse leviku takistamine. Mis saab siis, kui töötaja ei soovi ennast vaktsineerida ega ei ole haigust läbi põdenud?

“Esimese alternatiivina tuleb tööandjal, võimalusel koostöös töötajaga, hinnata, kas ja mil viisil saab töökeskkonda ja töösuhet ümber korraldada. Ehk saab töötaja suunata ümber kaugtööle või kui see ei ole samal ametikohal võimalik, on ehk ettevõttes teisi täitamata ametikohti, mida sellele töötajale saab pakkuda. Töösuhet peaks püüdma hoida, kuid see eeldab avatud meelt ja valmisolekut koostööks ning kompromissideks,” kirjutas Triniti vandeadvokaat Anna Liiv täna Äripäevas.