Ligi veerand Eesti täiskasvanutest on kokku puutunud pangandus- või investeerimiskelmustega

Eesti Pangaliidu poolt tellitud Norstati uuringust selgub, et 23% Eesti elanikest ehk ligi 185 000 inimest on ühel või teisel viisil kokku puutunud pangandus- või investeerimiskelmustega. Keskmisest vähem tunnevad ohumärke vene rahvusest ja madalaima sissetulekuga inimesed.

Pangaliidu infokampaania „Ei, aitäh!“ raames tellitud uuringu tulemused näitavad, et investeerimis- ja pangapettuste teemast on kuulnud või sellega kokku puutunud koguni 93% 18-64 aastastest Eesti inimestest. Valdav osa ehk 69% teadlikkusest pettuste teemal põhineb meediakajastusel, uudistel ja artiklitel. Isiklikult oli teemaga ühel või teisel moel kokku puutunud 23% ehk pea 185 000 inimest. Suurem on kokkupuude üle 35-aastastel elanikel (26%), samas on senine meediakajastus nendeni jõudnud vähem.

„Kahjuks teadlikkus ei võrdu alati pettuste eest kaitstud olekuga. Tänapäeval võivad interneti ja digitaalse suhtluse tõttu investeerimispettused olla palju keerukamad, näiteks imiteerides legitiimsete firmade veebilehti. Mõningad skeemid on ka nii oskuslikult teostatud, et võivad esmapilgul isegi asjatundjatele usutavad tunduda,“ ütles Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm.

Uuringus osalejatel paluti hinnata kümmet erinevat ohumärki ja seejärel vastata, kas mõni neist tekitab kahtluse kelmuses. Nende seas olid näiteks PIN koodi küsimine, välismaiselt telefoninumbrilt helistamine, pealetükkiv suhtlusstiil ja muu.

Positiivne on see, et 9 inimest 10st peab kahtlaseks PIN-koodide ja salasõnade küsimist. Samas kõige vähem tekitab inimestes muret investeeringu liiga kõrge lubatud tootlikkus – uuringus osalejatest pidas seda kahtlaseks vaid 65%. Vähese teadlikkusega inimesi, kes oskavad nimetada 1 või 2 ohumärki on enim 50-64 aastaste, madalama sissetulekuga ja keskeri- või kutseharidusega inimeste seas.

Muuhulgas tõid küsitluses osalenud inimesed välja asjad, mida pettuse kahtluse korral ise ära teha saab, nagu näiteks kõne katkestamine ja lisatarkvara/linkide mitte kasutamine. Vähem on neid, kes ka teavitaksid pettuskatsest politseid või uuriksid pangalt lisainfot. Uuringust selgus ka, et keskmisest ebakindlamad on õige tegutsemisviisi osas venekeelsed inimesed ja üle 50-aastased inimesed.

Pangaliidu infokampaania „Ei, aitäh!“ eesmärk on selgitada, kuidas tunda ära petukõned ja mitte jääda ilma oma rahast. Kampaania fookuses on kaks enimlevinud telefonikelmuse liiki: kõned „pangast“ ning investeerimispettused.