Naiste meelitamine IT-sektorisse on kiire, lihtne ja odav
(28)
Töökäte nappus on selge märk vajadusest toetada noorte huvi ja valmisolekut õppida IKT erialasid. Kuigi tulevikku vaadates on noorte IT-huvi innustamine vältimatu, ei aita see aga koheselt leevendada sektoris juba praegu valitsevat töötajate puudust. Nagu IT-visionäär Taavi Kotka tänavusel Arvamusfestivalil tõdes, on olukorra lahendamiseks laias laastus kaks võimalust - kas meelitada siia häid spetsialiste piiri tagant või leida üles need Eesti inimesed, kes on valmis IT sektorisse tööle siirduma. Tõenäoliselt peame kasutama mõlemat varianti.
Vaadates, kes töötavad Eestis IT spetsialistidena, selgub, et vaid 22% neist on naised. Kuigi seda on õige pisut enam, kui Euroopa Liidus keskmiselt, on murettekitav, et naiste osakaal Eesti IT spetsialistide seas on viimase 15 aastaga kahanenud. Selline sooline jagunemine on suur löök nii majandusele ja tööjõupuuduses vaevlevale IT- sektorile kui ka naistele, kes jäävad ilma huvitavatest ja tulusatest töövõimalustest.
Taipamisest, et naiste senisest suurem hõivatus IT- sektoris on üheks võimaluseks valdkonna tööjõupuudust leevendada ja samal ajal naiste võimalusi tööturul avardada, kasvas välja Sotsiaalministeeriumi tellitud ja Kantar Emori teostatud rakendusuuring „Klaasseinad ja klaaslagi Eesti IKT-s: müksud naiste osakaalu suurendamiseks IKT valdkonnas hariduses ja tööturul". Uuring pidi selgitama, millised on Eesti naiste ja tüdrukute kogemused, hoiakud ja huvi IT- valdkonnas õppimise ja töötamise vastu ning luua leebed, nn müksamise vormis sekkumised, mis aitaksid naistel langetada õppimis-ja karjääriotsuseid IT- erialade kasuks.
Naisi pelutab infotehnoloogia sektorist eemale valdkonna väga kuiv ja tehniline kuvand, madal teadlikkus ametite variatiivsusest sektori sees, naissoost eeskujude vähesus ja IT-d „patsiga poiste" pärusmaaks tembeldav stereotüüpne suhtumine. Naisi IT-sse innustavate sekkumiste disainimisel on oluline meeles pidada ka seda, et sageli käituvad naised ja mehed sarnastes olukordades erinevalt - nii on uuringud korduvalt kinnitanud, et naised on uuele töökohale või juhiks kandideerides meestest enesekriitilisemad ja võivad kandideerimast loobuda ka siis, kui neil on kõik ametiks vajalikud eeldused olemas. Tööõnne uurija Tiina Saar-Veelmaa kirjeldab seda fenomeni pideva ooteruumis elamisena: huvi IT alale sisenemiseks on, kuid ülemäärase enesekriitilisuse tõttu on pidevalt tunne, et enne olulise sammu astumist tuleb end veel täiendada ja arendada.
Selleks, et aidata naised ooteruumist välja ning toetada nende liikumist IT- sektorisse või valdkonna siseselt vastutusrikkamatele ja juhtivatele positsioonidele, testisid Kantar Emori uurijad, milliseid muudatusi toob kaasa töökuulutuse sõnastuse ja formaadi muutmine ning kuidas mõjutab naiste juhiks soovitamine nende motivatsiooni väljakutset vastu võtta.
Uuringutes on leitud, et naisi heidutab töökuulutustes esitatud pikk nõutavate (tehniliste) oskuste loetelu ning ka kuulutuse visuaalne pool ehk see, milliseid sümboleid ja pilte on kasutatud, annab aimu sellest, keda kandideerima oodatakse. Teisalt on leitud, et naised väärtustavad meestest enam seda, et nende töö võimaldaks tegeleda ühiskonna jaoks oluliste ja tähendusrikaste teemadega. Kantar Emori uurijatel avanes võimalus koostöös IT- ettevõttega testida, milliseid tulemusi annab töökuulutuse muutmine. Selleks kõrvutati, kes reageerisid firma tavapärases vormis esitatud ja uurijate näpunäidete kohaselt muudetud võtmekliendihalduri värbamiskuulutusele. Kui tavapärases kuulutuses oli loetletud kandidaadilt nõutavad oskused ja pädevused ning seda illustreeritud firma meestöötaja pildiga, siis muudetud kuulutuses kaotati nõudmiste osa sootuks ning selle asemel kirjeldati, milles töö seisneb ja mida ettevõte töötajatele pakub. Muudeti ka kuulutuse formaati - uus kuulutus sisaldas videot ettevõtte töötajatest, kes pandeemia ajale kohaselt töötasid kodukontoris, sageli taustal lapsed ja lemmikloomad.
Katse tulemused kinnitavad, et muudetud töökuulutus äratas inimestes suuremat huvi, tööle kandideerijaid oli rohkem, nende tase oli kõrgem ning nad olid teise profiiliga kui tavapärasele kuulutusele reageerinud huvilised. Seejuures on oluline, et muudetud töökuulutuse peale esitasid oma sooviavalduse ka need, kes algses kuulutuses toodud nõuetele vastanud poleks, kuid kes oma kogemuste ja isikuomaduste tõttu pakutud võtmekliendihalduri rolli hästi sobisid.
Kui naisi on IT- sektoris vähe, siis veelgi harvemini leiab naisi IT- ettevõtete juhtide hulgas. Juhtide järelkasvu nappus pidurdab ka ettevõtete kiiret kasvu ja arengut. Ka juhipositsioonile kandideerimisel hoiab naisi sageli tagasi eelpool viidatud „ooteruumis elamise" fenomen. Nii jäävad naised ilma töistest arenguvõimalustest ja juhipositsiooniga kaasnevatest hüvedest, ettevõtted aga võimekatest juhtidest.
Lihtsaks ja tõhusaks võimaluseks naisi juhikohale saamisel toetada peetakse nende juhiks soovitamist. Seda võib teha nö kaasusepõhiselt, kus uusi juhte otsides soovitatakse ametisse sobival naistöötajal kandideerida, või ka süstemaatiliselt kaasates kõik vajalikke nõudeid täitvad organisatsioonis töötavad naised automaatselt juhikonkursile. Ka uuringus analüüsitud Eesti suure IT- ettevõtte kogemus naiste juhiks soovitamisel kinnitas, et see on tõhus võimalus utsitada võimekaid naisi neile sobivaid väljakutseid vastu võtma. Lisaks on see tööandja jaoks lihtne ja madalate kuludega ettevõtmine.
IT- sektori üha kasvav töökäte nappus on mitmetahuline mure, mis vajab eri nurkade alt lähenemist - samaaegselt tuleb keskenduda nii noortes IKT valdkonna vastu huvi äratamisele ja hoidmisele, piisaval hulgal spetsialistide koolitamisele ja uute inimeste sektorisse tööle meelitamisele. On selge, et see eeldab mitme osapoole, sh riigi, tööandjate ja haridusasutuste koostööd ja ühist pingutust. Pisikesi, kuid olulise mõjuga samme, mis aitavad IT- alale tööle seni seal vähe esindatud naisi, saab iga tööandja astuda juba täna vaadates üle oma töökuulutuste sõnastuse ja formaadi ning mõeldes läbi, kas uut juhti otsides sobiks selleks mõni ettevõttes juba töötav naine. Mis kõige toredam: nende muudatuste tegemine on kiire, lihtne ja odav.
