Tundmatu päritoluga tooted ausasse konkurentsi ei sobi! Loe, millele puu- ja köögivilju ostes tähelepanu pöörata
(12)
Värsket puu- ja köögivilja ostes on tarbijal olenemata müügikohast (välimüügilett, kauplus) õigus saada teavet toote päritolumaa, sordinime ja kvaliteediklassi kohta. „Toote juures peab olema selgelt, loetavalt ja tarbijat eksitamata kirjas toote nimetus, kvaliteediklass, sordinimi ja päritolumaa,“ räägib PTA kalapüügi- ja turukorralduse osakonna nõunik Marika Arula, lisades, et kui andmed on ebapiisavad või puuduvad täielikult, siis on ostjal põhjust kahelda toote aususes.
„Oluline on meeles pidada, et müüja vastutab müügil oleva värske puu- ja köögivilja kvaliteedi miinimumnõuetele vastavuse ja kohustusliku info korrektse märkimise eest, millega kinnitab, et toode on kvaliteetne ning muu hulgas tõendab toote päritolu,“ jätkab ta.
Tarbija teadlikkus loeb
Tarbijate teadlikkus värskete puu- ja köögiviljade ostmisel kehtivate kvaliteedi- ja märgistusnõuete kohta on Arula sõnul paranenud.
„Üha enam tarbijaid tunneb huvi selle kohta, kuidas ja kus värsket aiandustoodet toodetakse ning milline on tootmise mõju meid kõiki ümbritsevale elukeskkonnale,“ tunneb Arula heameelt „Eestimaiste värskete puu- ja köögiviljade eelistamine ei ole pelgalt kõlav loosung, vaid selle kuvandi loob usaldusväärne kohalik tootja, kes kasutab oma kapsa- ja porgandipõldudel või marjaistandikes Eestis turule lubatud taimekaitsevahendeid ja järgib väetiste kasutamisel keskkonda hoidvaid põhimõtteid.“
Tarbijatena saame kodumaist tootjat toetada, kui enne ostu sooritamist veendume, et toote juures märgitud „Päritolumaa Eesti“ on tõene ning selle usaldusväärsuses pole põhjust kahelda. Nõuetele mittevastavad, sh kvaliteedi- ja pakendimärgistuseta või puudulike andmetega puu- või köögiviljad soovitab amet ostmata jätta.
Esineb erandeid
Tasub teada, et kvaliteedi miinimum- ja märgistamisnõuded turustamisel puuduvad metsaseentel, kapparitel, mandlitel ja mõrumandlitel. Nõuded puuduvad ka paljudel kooritud pähklitel, nt sarapuu- ja kreeka pähklitel, piinia- ja pistaatsia pähklitel ning kuivatatud jahubanaanidel ja tsitrusviljadel.
Turustamisstandardid ei kehti ka toodetele, mis on mõeldud töötlemiseks, loomatoiduks või muul otstarbel kasutamiseks (nt tippsibulad paljundusmaterjalina).
„Nõudeid ei pea järgima toodete puhul, mida tootja annab oma põllumajandusettevõttest tarbijale isiklikuks kasutamiseks (nt maasikate korjamine otse istandikust), või mida on lõigatud, tükeldatud või muul viisil töödeldud,“ selgitab Arula.
Millised on nõuded ehk turustamisstandardid?
Euroopa Liidu (EL) ühtses majandusruumis on värskele puu- ja köögiviljale (aiandustooted) kehtestatud nõuded, mis kohalduvad kõikidele ELi liikmesriikidele.
Nimetatud standardid (turustamisnõuded) määratlevad värskelt müüdavate aiandustoodete kvaliteedi miinimum- ja märgistamisnõuded, sh nõuded teabele, mis on müügikohas toote kohta kirjas.
Kvaliteedi miinimumnõudeid hinnatakse visuaalsel vaatlusel ning kvaliteediklassi määrab värske aiandustoote kasvataja või pakendaja/lähetaja turustamiseks valmis pandud 10 tooteliigile – õunad, tsitrusviljad (apelsinid, mandariinid, klementiinid, sidrunid), kiivid, salatid (liigist Lactuca sativa), virsikud ja nektariinid, pirnid, maasikad, paprikad, lauaviinamarjad ja tomatid.
Kvaliteediklassid (ekstra klass – väga hea kvaliteet, I klass – hea kvaliteet ja II klass – rahuldav kvaliteet) määratakse puu- ja köögivilja kvaliteediomaduste alusel, milleks on toote liigile ja sordile iseloomulik kuju, värvus, suurus, küpsusaste, mahla- ja suhkrusisaldus, samuti ühtlikkus, vigastused, kahjustused ja muud näitajaid, millele tarbijad tähelepanu pööravad.
Enamasti leiab meie müügilettidelt I klassi ehk hea kvaliteediga värske puu- ja köögivilja, millel vähesed kuju-, värvus-, valmimisvead või pindmised kahjustused. Rahuldava kvaliteediga (II klass) toodete puhul lubatakse eelnimetatud vigade või kahjustuste esinemist pisut rohkem. Riknenud, hallitanud või muul viisil toiduks kõlbmatute värskete puu- ja köögiviljade müük mistahes müügikohas ei ole lubatud.
Sordinime märkimine on kohustuslik nelja puuvilja liigi puhul, milleks on õunad, apelsinid, pirnid ja lauaviinamarjad. Muude puu- ja köögivilja liikide ning marjade turustamisel ei ole sordinime märkimine kohustuslik, vaid jätab müüjale võimaluse soovi korral sordinimi toote juurde teadliku tarbija ostuvaliku tegemiseks lisada.
Pakendimärgistamise nõuded on lahutamatu osa turustamisstandardist, ilma milleta värskeid aiandustooteid müüa ei saa. Pakendimärgistusel olevad andmed lubavad tuvastada toote kasvataja, pakendaja ja/või lähetaja ning tõendada, et tooted on pärit just sellelt tootjalt või lähetajalt, mis pakendimärgistusel kirjas.
PTA teeb riiklikku järelevalvet Eestis müüdava värske puu- ja köögivilja ning marjade turustamisnõuetele vastavuse kohta. Täiendavat infot värske puu- ja köögivilja turustamisnõuete kohta leiab PTA veebilehelt
