Eesti reitingut toetavad tugevad institutsioonid, kuulumine Euroopa Liitu ja euroalasse, usaldusväärne eelarvepoliitika koos madala võlakoormusega ja netolaenuandja positsioon.
Eesti majanduskasvuks prognoosib Fitch tänavu 9,7 protsenti, mida on pea 6 protsendipunkti jagu enam agentuuri märtsikuisest hinnangust.
Parema kasvuväljavaate taga on väga tugev 2021. aasta esimene pool ning ootus, et kriisist enim mõjutatud sektorid jätkavad taastumist. Eesti majandus on koroonaviirusest tingitud šokid paremini üle elanud kui teised Fitchi hinnatavad sarnase reitinguga riigid, muuhulgas Eesti madala võlakoormuse tõttu kriisi sisenemisel.
Agentuur prognoosib, et keskpikas perspektiivis on peale võlakoormuse tippu jõudmist 2021.-2022. aastal (ca 20 protsenti SKPst) oodata selle langemist. Võlaga seotud riske vähendab seegi, et Eesti jaoks on laenude teenindamise kulu väga madal.
Eelarvepuudujääk väheneb agentuuri ootuste kohaselt sel aastal 3,5 protsendile sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis on oluliselt väiksem kui kevadel prognoositud 4,2 protsenti. Järgmisel aastal peaks defitsiit kahanema 2,2 protsendile ja 2023. aastal 0,6 protsendile, kuna tervisekriis laheneb ja toetusmeetmed järk-järgult lõppevad.
Järgmiseks aastaks prognoosib Fitch Eestile majanduskasvuks 4,8 protsenti ning 2023. aastaks 5,1 protsenti. Suurema tõuke majandusele annavad pensionireform ja Euroopa Liidu toetusrahade kasutusele võtmine, mille abil saab teha tulevikuinvesteeringuid ning struktuurireforme. Samuti tuleb 2023. aastaks kasutada ära eelmise ELi eelarveperioodi struktuurivahendid.
Koroonaviirusest tulenevad riskid on Fitchi hinnangul vähenenud, kuna vaktsineerimine on käimas ning agentuuri kinnitusel on majandus tõestanud, et suudab sotsiaalse distantseerumise meetmetega toime tulla.
Reitingu tõstmiseni viiks Fitchi hinnangul majanduse struktuuri edasine paranemine ja see, kui Eesti SKP tase elaniku kohta jõuaks teiste hinnatavate riikidega samale tasemele.
Reitingu langetamisele viiks see, kui Eesti võlakoormus jääb kõrgele tasemele ehk riik otsustaks väga lõdva eelarvepoliitika kasuks, samuti võiks reitingut kahjustada majanduse ülekuumenemine, mis tooks kaasa makromajandusliku tasakaalustamatuse.
