Viimastel kuudel on inflatsioon hoogustunud nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt, olles augustis viimase kümne aasta kiireim. Hinnatõus on majanduse jõulise taastumise tõttu muutunud laiapõhjaliseks, lisaks on tarneraskuste tõttu tööstuskaupade hinnad kerkimas.

Tootmismahud ei ole suutnud sammu pidada kriisist kiirelt taastuva nõudlusega. Lisaks on Aasia riikides, kust tuleb oluline osa komponentidest ja sisenditest, hakanud tootmist ja logistikat raskendama deltatüve levik, mistõttu on tarneajad pikenemas ning hinnad tõusmas. Siinkohal võib välja tuua mööbli, kasutatud autod ja ehitusmaterjali, mis on meil aastaga kallinenud vastavalt 12 protsenti, 11 protsenti ja 7 protsenti.

Majanduse jätkuv taastumine ja palgakasvu järk-järguline kiirenemine soosib teenuste kallinemist. Suuremal määral on see avaldunud kriisi käigus rohkem pihta saanud üüriturul ja vaba aja teenuste kallinemises. Vaktsineerimise edenemise ja vaktsineerimistõendi kasutuselevõtuga on puhkusevõimalused avardunud ning suurenenud nõudlus puhkusereiside järele on tõstnud pakettide hindu viiendiku võrra.

Taastuvelektri vähenenud pakkumise ja saastekvoodi hinna kiirest tõusust tingitud põlevkivielektri kõrge hind on põhjustanud Nordpooli elektriturul uued hinnatipud. Selle tulemusena on kodudesse jõudnud elekter kallinenud pea 40 protsenti. Arvestades ka tõusnud kütusehindadega, moodustavad energiatooted ligi poole augusti 5-protsendisest inflatsioonist.

Suurenevate tarbimiskulutuste ja tugevneva tööturu, kõrgete energiahindade ning tavapäratult madala võrdlusbaasi mõjul võib sügiskuudel oodata inflatsiooni mõningat kiirenemist ning kõrgtase jääb eeldatavalt aasta lõppu. Sealhulgas elavdavad tarbimist teisest pensionisambast vabanenud vahendid, lisaks toimub septembris märkimisväärne gaasi hinnatõus.

Rahandusministeerium avaldab uue majandusprognoosi 9. septembril.