Meediamajas töötades oleme enamike kampaaniate suuremad mahud pannud oma kanalitesse, aga Delfi Kogupaketiga katsetasime lisaks targeteerimist kõikvõimsana tuntud Facebookis. Tulemuste mitmetasandilise mõõtmise käigus avastasime, et statistikas on suur erinevus – Facebooki tulemused ei võrdunud reaalsete müügitulemustega.

Seadsime eesmärgiks tuua Facebooki kampaaniast kokku 1000 tellimust. Keset kampaaniat tulemusi vaadates oli Facebooki andmetel kampaania toiminud väga edukalt: jõudnud 64 000 inimeseni, tellimuse vormistanud 544 inimest. Konversioon oli võimas: 544 tellimust saavutati vaid 719 vajutusega. Keskmiseks tellimuse hinnaks tuli 1,84 eurot. Küll aga meie enda tellimuste statistika ei läinud näidatuga kokku.

Süüvisime kampaania seadistustesse, milles vaikimisi oli määratud “Attribution Setting: 7 days after clicking or 1 day after viewing”. Seejärel muutsime seadistused “Attribution Setting: 1 day after clicking or viewing”. Pärast seadistuste muudatusi ei toonud kampaania enam üldse tellimusi. Reaalseks tellimuste statistikaks jäi vaid 10 tellimust.

Meie kampaania puhul selgus, et kasutaja küll nägi reklaami Facebookis, aga reaalsuses tuli meie portaali ja tegi ostud artikli alt. Google Analyticsisse süüvides nägime, et liiklus ei tulnud Facebookist, vaid kasutaja tegi ostu otse meie lehel, aga Facebook võttis seda kui enda konversiooni.

Sellest kampaaniakogemusest on õppida, et ei tasu uskuda kõike, mida üks platvorm tulemusteks näitab. Facebook võib näida imesid korda saatva platvormina, kuid kampaania tulemusi on vaja ka reaalselt kontrollida.