Siht selgitab, et koristamine on niivõrd problemaatiline, kuna inimestel ei ole tegelikult ühest mõistmist, mida see tähendab. “Me ei mõtle selle peale igapäevaselt, aga inimestel on koristamisest väga erinev arusaam. Mõne jaoks on see kerge tolmu pühkimine ja tolmuimeja kasutamine, teise jaoks pindade süvapuhastus ja mööbli keemiline puhastus. Seejuures on mõlemal osapoolel õigus,” toob ta näite.

Probleemid tekivad aga sellisel juhul, kui üürileandja ja üürniku nägemus koristamisest ei ole ühesugune ning lepingu sõlmimisel ei tule see omavahelises suhtluses välja. Sihi sõnul tingibki see olukorra, kus lepingu lõpetamisel ollakse rahulolematud ning tekivad vaidlused. Omanik tahab enamasti hilisemad koristamiskulud tagatisraha arvelt kinni pidada, üürnik aga sellega nõus ei ole.

Leppige kokku nii paljus kui võimalik

Siht soovitab selliste probleemide vältimiseks üürilepingu sõlmimisel mõlemal osapoolel aktiivselt suhelda ning aru saada, millised ootused teisel osapoolel koristamise suhtes on. “Üürnik peaks kindlasti uurima, kas uues kodus on mingeid erimaterjale, mille hooldusel tasub olla eriti ettevaatlik,” annab Siht nõu, kuidas hilisemaid valusaid rahalisi väljaminekuid vältida.

Kindlasti peaks koristamise asjus läbipaistev olema ka üürileandja. Kui üürnikule esitatud ootused on klaarid, saab pettumust ja tülisid vältida. Kui üürnik ja üürileandja ei suuda juba kohe alguses koristamise suhtes ühele lainele saada, tuleks selle konkreetse inimesega lepingu sõlmimise üle tõsiselt mõelda. Väga tõenäoline on, et sellisel juhul kerkivad eri arvamused uuesti üles lepingu lõpetamisel.

Siht toonitab, et eriti oluline on koristamise arutamine juhul, kui üürileandja on eelnevalt tellinud professionaalse koristuse. “Sellisel juhul on vajalik see koheselt ka üürnikule ära märkida. Kui eeldus on, et korter tagastatakse samasuguses seisukorras, siis tuleks ka seda eraldi rõhutada. Samuti tuleks see info võimalusel ära märkida vara üleandmise aktis,” ütleb Siht.

Siin on ka õigus üürniku poolel Tallinna üürikomisjon leidis üürivaidlusasjas nr 111/1/20, et “kui lepingupooled ei ole kokku leppinud lepingu lõppemisel eluruumi professionaalide poolt koristamises, siis ei pea üürnikud kandma koristusega seotud kulu”.

Lõpukoristus ei ole tavakoristus

“Mõlemad osapooled peaksid väga selgelt aru saama ka sellest, et lõpukoristus ja igapäevane tavakoristus on kaks eri asja,” ütleb jurist. Üürileandja peab teadvustama, et ükski kodu ei ole kunagi igapäevaselt ideaalses seisukorras ning on mõttetu loota, et korter on kogu aja täpselt samas seisukorras, mis korteri üleandmisel. Üürnik peab samal ajal samuti mõistma, et lõpukoristus peaks olema hoopis põhjalikum kui igapäevane koristus.

Lõpukoristuse kvaliteedi tagamise juures on olemas ka selge rusikareegel: lepingu lõpetamisel ja üüripinna tagasi üürileandjale tagastamisel peab see olema samasuguses seisukorras, nagu see oli dokumenteeritud vara üleandmise aktis.

“Kui korter seda ei ole, on üürileandjal õigus kinni pidada tagatisraha või kasutada muid meetmeid, et algupärane olukord tagada,” ütleb Siht ning soovitab üldse vara üleandmise akti täitmisele kõrgendatud tähelepanu pöörata. “Vara üleandmise akt on enamasti üks kõige enim ignoreeritud dokumente, reaalsuses on see aga vähemalt sama oluline kui üürileping ise,” selgitab ta.

Kuidas juba tekkinud probleemid lahendada?

Ka juba tekkinud probleemide puhul on kogu lahenduse võti suhtlemine. Enamasti on probleemiks see, et üürnik ei ole lõppkoristust teinud sellise standardi järgi, nagu üürileandjale oleks sobinud. “Sellisel juhul tuleks minna tagasi vara üleandmise akti juurde ning sellele viidata kui tõendile, milline korter üleandmise hetkel oli,” soovitab Siht.

Kui omavahel kokkuleppele ei jõuta ning vajalik dokumentatsioon on kenasti olemas, on variandiks pöörduda kas üürikomisjoni või kohtusse. “Küll aga tasub teada seda, et väga paljudel juhtudel otsustatakse ka seal kompromissi kasuks, eriti kui dokumentide pool on puudulikult vormistatud,” hoiatab jurist.