Korterite müügikuulutusi silmates hakkab silma kahe ja poole miljoni euro eest müüdav Saue vallas olev Laitse loss. "Eks igal omanikul ole omad [tavad], elu muutub ja omanikud tahavad nüüd loodud väärtuse rahaks teha," selgitab müügipõhjust lossi üks omanikest Sulo Muldia. "Äritegevuses ja renoveerimises oleme saavutanud juba niivõrd hea taseme, et meil on, mida müüa. Oleme ausad, eks ma ju saan iga päevaga vanemaks," lisas ta. Laitse lossis on Sulo tänaseks toimetanud kokku 25 aastat.

Laitse lossi püüti müüa ka 2019. aastal, kuid Muldia sõnul ei olnud tol ajal hea müügiperiood. "Ehk oli ka hind liiga odav," tõdes ta.

Mis saab edasi aga seal praegu tegutsevast restoran-hotellist ning võimalikest üritustest? "Eks seda peavad otsustama juba uued omanikud, kuid mina ei näe küll ühtegi põhjust, miks loobuda meie hitt-toodetest," sõnas ta, pidades silmas koroonaajal väljaarendatud projekte, mis aitas neil lossitegevust hoopiski tugevamaks muuta.

Ajaloolise pärandiga loss

Müügikuulutust lugedes jääb silma lossi tugev ajalooline taust. Laitse mõis, saksapärase nimega Laitz, sai alguse iseseisva mõisana aastal 1642, kui see eraldati Ruila mõisast. 20. sajandi alguses paiknes Nissi kihelkonnas 14 mõisat.

Tallinnast mõnikümmend kilomeetrit edelasse jäävat Laitset on mainitud juba Henriku Liivimaa kroonikas – seal on see Ladise nimelise külana, kuhu ristisõdijad 1219. aasta veebruari lõpu käreda külmaga jõudsid ja kuhu nad toona ka öömajale jäid. Pikka aega kuulus küla Ruila ordumõisa alla ja tollega koos kingiti see 1622. aasta kevadel Riia pürjermeistrile Johann Ulrichile.

Laitse püsis väheste vaheaegadega Ulrichite käes kuni 1814. aastani, siis pärandus Mohrensehildidele. Laitses praegu oleva imposantse neogooti stiilis mõisahoone on 1890. aasta paiku ehitanud Woldemar von Uexküll.

Uexküll pidas Laitset enda käes siiski ainult 1909. aastani, sest oma ainsale pojale, kes oli rüütelkonnast välja heidetud, ei saanud ta seda pärandada, tütar oli aga kolinud välismaale. Nõnda sattus mõis lõpuks Bremenite kätte.