Kas kõrge tulemus matemaatika eksamil viitab tulevikutalendile? See on salaretsept võimekas olemisel
“Intelligentsi mõõdetakse IQ-testiga. Mida kõrgem on tulemus, seda talendikam on inimene. Kuid näiteks muusikas, kunstis ja spordis ei mõõdeta talenti matemaatika abil. Teaduses ning akadeemias võetakse arvesse riigieksameid, IQ-teste ja olümpiaade, kuid kõigist neist toimib matemaatika eksam kõige paremini,” rääkis Eesti psühholoog ja haridusametnik Aune Valk Ülemiste City’s toimuval Future Conference’l.
Tema sõnul näitab just see eksamitulemus ühe talendi teadmisi, võimeid ja valmisolekut töötama. “IQ test ei näita seda, kui hästi suudab inimene pikkade aastate jooksul töö osas pühendunud olla,” lisas Valk.
Pühendunud inimesi ja õpilasi on Eestis omajagu, neljandik neist Eesti õpilastest omandab tarkust Tartu Ülikoolis. Igal aastal alustab koolis õppimist ligemale 14 000 ambitsioonikat õppurit mitmes eri valdkonnas – õigusteadus, meditsiin, infotehnoloogia, loodusteadus, humanitaarteadus või saavad ise õpetajaks. Siinkohal on aga oluline talentide juhendamine, arendamine ja hoidmine nii Eestis kui ka globaalsel tasandil. Selle läbiviimiseks on Tartu Ülikoolil strateegiline plaan, millel on konkreetne eesmärk.
Oma ettekandes puudutas Valk ideid ja eesmärke, mida peetakse silmas uute talentide vormimisel. Oluline on, et andekatel noortel oleks võimalik ülikooliõpinguteks valmistuda. Selleks on Eestis erinevad programmid, üheks neist näiteks Teaduskool, mille eesmärk on pakkuda nutikatele õpilastele võimetekohaseid väljakutseid läbi süstemaatilise õppe üle Eesti. Tartu Ülikool seisab selle eest, et õpilastel oleks lai valik kursuseid nii seminariruumides kui ka veebis. Samuti on oluline see, et õpilased pühenduvad õpingute ajal tõesti enesearendamisele osaledes erinevates ülikooli tegevustes. Valk nendib ka seda, et uute talentide teket soosivad ka vanemad vilistlased ja talendid üle maailma, kes Tartu Ülikooli tegemistes aktiivselt kaasa löövad.
Talente ei huvita ühiskonnas levinud standardid
Huvitava faktina mainib Valk seda, et talendikad õppurid on tihti rohkem kohusetundlikumad, kuid seevastu emotsionaalsemad ning introvertsed. “Võimekad õpilased treenivad ja magavad rohkem kui nende mitte nii tublid kursusekaaslased. Teadusliku talendi puhul jääb silma avatud meel, kannatlikkus, paindlikkus ning ambitsioonikus ja sisemise motivatsiooni juhtimine. Samas võivad talendid olla sotsiaalsete omaduste poolest üleolevad, sest nii-öelda tavaline seltskond võib valmistada talendile igavust,” rääkis Valk. Nad hindavad vestlust inimestega, kellel on sarnased ambitsioonid ning ülikoolil on siinkohal tähtis roll tuua need inimesed kokku.
Need isikuomadused on suure tõenäosusega inimestel sünnist saati. Ühe teooriana esitab Valk mõttekäigu, mis peab silmas küsimust, miks on talendikad inimesed isikuomadustelt teistsugusemad? “Inimesed kuulavad liiga palju ühiskonda. Originaalsete ideede puhul kardetakse jääda ette peavoolu arvamusele ning võetakse seda kuulda. Kuid andekad inimesed ei hooli ühiskonna standarditest. Ühiskond ei luba neil õitseda. Iseloomult raskemad inimesed on need, kes võistlevad,” nentis Valk ettekandes.
“Isiksuseomadused ei ole kõige lihtsam teema ning neil võib suhtlemisel olla probleeme. Lisaks see, et Eesti andekatel inimestel on niivõrd palju teha. Neid kutsutakse osalema paljudes projektides ja üritustel ning noored tahavad nendel üritustel osaleda. Seetõttu on neil tihti raske otsuseid teha,” lisas Valk, kelle hinnangul on väga oluline, et noored suhtleks ülejäänud maailmaga. Noored peavad mõistma, et edukaks olemiseks peab omama oskusi oma ideid teistele esitleda. Hea keskkond selleks on näiteks uus ja tundmatu välisriik.
