Reserrväelased saavad edaspidi kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal senises rohkem toetust

Vabariigi Valitsus otsustas tänasel istungil muuta määrust, millega tõstetakse kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal õppekogunemisel reservväelasele makstavat toetust.

Kui üldise kaitsevalmiduse ajal makstakse reservteenistuses toetust sõltuvalt sõjavälise auastmega ametikohast 37, 40 või 50 eurot päevas, siis kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal makstav toetus on kaks korda suurem - vastavalt 75, 80 või 100 eurot päevas.

Kaitseminister Kalle Laaneti sõnul on Eesti reservarmee suurim väärtus reservväelane ning meie otsene huvi on tagada iga reservväelase heaolu, et reservväelane ise saaks keskenduda riigikaitselistele ülesannetele. „Suurendatud toetus motiveerib reservväelasi ja nad ei pea pere heaolu tagamiseks reservteenistusest kõrvale hoidma, samuti annab see suurema kindluse, et teenistuses olemine ei mõjuta reservväelase majanduslikku olukorda negatiivselt," lisas Laanet.

Kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal reservväelastele makstav suurem toetus tagab sõjaaja üksuste tulemuslikuma kokkukutsumise ning üksuste lahingvõime kiirema saavutamise. Toetus laieneb ka Kaitseliidu liikmetele kui nad on kaasatud õppekogunemise või lisaõppekogunemise vormis.
Kõrgendatud kaitsevalmidus on üks kaitsevalmiduse astmetest Eesti riigi julgeoleku tagamisel, mille eesmärgiks on olla valmis tõrjuma ohtu ja samas tagada riigi toimimine. Kaitsevalmiduse kõrgendamisel asuvad riigiasutused sh. kaitsevägi oma rahuaegse põhitegevuse kõrval tegema ettevalmistusi riiki ähvardava ohu tõrjumiseks.