„Eesti majandus on tänu Eesti ettevõtjatele sisuliselt Euroopa Liidu kõige kiirem taastuja. Kasv toetab riigirahanduse kiiremat korda saamist, toob sotsiaalmaksu laekumise kasvu kaudu lisaraha tervisekriisis kõvasti pihta saanud tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonda. Näiteks kasvab keskmine pension järgmisel aastal 38 euro võrra ja jõuab 590 euroni kuus," ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. „Eesti majanduse kiiret taastumist on toetanud väliskeskkonna kardetust parem olukord ning Eestis kehtinud suhteliselt leebed piirangud, mis võimaldasid ettevõtjatel tööga jätkata ka kriisi ajal. Tänavune lisaeelarve on majandusele andnud olulist tuge, mistõttu pole järgnevatel aastatel lisastiimul enam vajalik."

Võrreldes eelmise, aprillis avaldatud majandusprognoosiga on majanduskeskkond oluliselt paranenud ning see on juba andnud positiivse tõuke ka maksulaekumistele. Samal ajal pidurdab kulude kasvu kriisimeetmete mahu taandumine alates järgmisest aastast.

Hinnad tõusevad rahandusministeeriumi prognoosi järgi 2021. aastal 3,8 protsenti ja 2022. aastal 3,7 protsenti. Hinnatõus on viimasel ajal järsult kiirenenud nii Eestis kui ka mitmel pool maailmas, sest majandus on kiirelt taastunud ning toormehinnad tõusnud. Prognoosi järgi peaks hinnatõusu tipp Eestis siiski jääma 2021. aasta lõppu ning järgmisest suvest alates peaks kiire tõus taanduma, muu hulgas selle tõttu, et energiahindade kasv vaibub kevadel-suvel.

Olukord tööturul on vastuoluline ettevõtted on juba silmitsi tööjõupuudusega, kuid töötus püsib endiselt kõrgel. Positiivsetest majanduskasvu koondnäitajatest hoolimata on kriisi algul järsult kasvanud töötute arv vähenenud vaid veerandi võrra. Töötukassas registreeritud töötus kasvas kriisi esimestel kuudel kiiresti 20 000 inimese võrra ning see arv on 2021. aasta septembris endiselt 16 000. Sellel aastal on prognoositav tööpuudus 6,7 protsenti, järgmisel aastal peaks näitaja taanduma 5,8 protsendile.

Struktuurne eelarvepuudujääk väheneb rahandusministeeriumi majandusprognoosi järgi tuleval aastal 2,3 protsendini SKP-st, mis on aprillis kinnitatud riigi eelarvestrateegiaga võrreldes 1,2% väiksem.

„Kiire taastumine annab järgmise aasta eelarvet tehes võimaluse kõige kriitilisemates kohtades riigieelarvest leevendust pakkuda. Tahan järgmise aasta eelarvet kokku pannes leida lahenduse päästjate, politsei ja õpetajate põhjendatud palgamure leevendamiseks, mis riigi keskmise palga kiire kasvu taustal muutub eriti teravaks. Oleme ka kokku leppinud, et majanduskasv võimaldab tegemata jätta kõige valusamad kokkuhoiukohad sisejulgeoleku ja sotsiaalvaldkonnas. Riigi reformimisega, kulude üle vaatamise ja kokkuhoidliku majandamisega tuleb aga endiselt edasi liikuda," selgitas Keit Pentus-Rosimannus.

„Lähiaastate eelarvepuudujääki vähendab majanduskasv kevadel prognoositust kiiremini, aga puudujäägist välja tulek sõltub muidugi majanduskasvu kõrval eelkõige poliitikute suutlikkusest oma täiendavat kulutamiskirge ohjeldada. Meie eelarve on endiselt ligi miljardiga miinuses ja kulud on tuludest suuremad, sellest tuleb välja tulla," lisas rahandusminister.

Võlakoormus väheneb sel aastal 17,7 protsendini SKPst ning küündib 2025. aastaks 17,9% tasemele SKPst. Valitsussektori netopositsioon ehk võla ja reservide taseme vahe tänavu suureneb ning halveneb 2023. aastani, eelkõige koroonakriisist tulenevate mõjude ja järkjärgulise taastumise tõttu. Riigi rahavoog pöördub alates 2025. aastast positiivseks.

Valitsussektori tulud kasvavad 2021. aastal 13 protsenti võrreldes eelneva aastaga ning moodustavad 41 protsenti SKPst. Järgnevatel aastatel jääb tulude osakaal SKPst 40 protsendi juurde. Maksuliste tulude prognoos on võrreldes kevadprognoosiga suurenenud 6,4 protsenti 8,79 miljardi euroni.

Maksulaekumiste seisukohast on oluline, mida teevad inimesed oma pensioni teise samba varadega ja liikumispiirangute tõttu kogunenud säästuga hoiuarvetel. Rahandusministeerium eeldab prognoosis, et tarbimisse suunatakse pensionisäästust 2021. ja 2022. aastal rohkem raha, kui inimesed on küsitlustes vastanud. Kriisi ajal nii-öelda sundsäästetud raha olulisel määral tarbimisse tulekut lähiajal prognoos ette ei näe.

Füüsilise isiku tulumaksu laekub riigieelarvesse pensionisüsteemi teise samba muudatusest prognoosi järgi kokku 308 miljonit eurot 2021. aastal. Võrreldes kevadprognoosiga oli pensionieast nooremate pensionisambast lahkujate arv (ligikaudu 149 000 inimest) eeldatust väiksem, samas väljavõetav summa (1,3 miljardit eurot) oodatust suurem.

Sotsiaalmaks saavutab kriisieelselt prognoositud taseme 2022. aastaks. Sotsiaalmaksu tasumisest sõltuvad ka pensioniindeks ja pensionikulud ning seeläbi suurenes võrreldes kevadprognoosiga suurenes oluliselt keskmise vanaduspensioni prognoos: 2022. aastal peaks keskmine pension olema vähemalt 590 eurot.

Aktsiiside laekumise kasv kiireneb ning suureneb võrreldes kevadprognoosiga 42 miljoni euro võrra 967 miljoni euroni. Peaasjalikult on selle taga kütuseaktsiisi oodatust parem laekumine, kasv on võrreldes aasta varasemaga 15,7 protsenti. Mootorikütuste tarbimine on esimesel poolaastal olnud oodatust suurem, samuti pole toornafta hinnakasv seni kütuse tarbimist vähendanud.