Eksperdid: Eesti teed vajaksid nende seisukorra säilitamiseks ja parandamiseks sadu miljoneid

Matemaatika näitab, et kui senises tempos jätkata, siis valmivad neljarealised maanteed Eestis aastaks 2127. Et aga olemasolevate teede olukorda hoida ja säilitada, läheks vaja enam kui kakssada miljonit eurot lisaraha aastas. Taristu edendamine parendab oluliselt inimeste elukvaliteeti ja turvalisust, toetab pikaajaliselt majandust ning toob ka maakohtadesse ettevõtlust ja uut elu.

Podcastis võtavad sõna taristuehituse liidu juht Tarmo Trei ning sama liidu juhatuse liige ning Trev-2 Grupp juht Sven Pertens.

Tarmo Trei sõnul on viimased 30 aastat näidanud, et Eesti riik on ehitanud selle ajaga veidi alla 100 kilomeetri 2+2 maanteid. See teeb ca 3 kilomeetrit aastas. „340 kilomeetrit on veel ehitada. Sama rütmiga jätkates kulub nii 106 aastat."

Sven Pertensil on piinlik, kui ta vaatab kogu 2+2 maanteede ehituse ajalugu. Algas see 1961. aastal. Seega ehitati 30 aastat nõukogude liidu ajal ning sama palju on tehtud vabariigi ajal. Seejuures enam vähem samas mahus – 3 kilomeetrit aastas. „Viimasel ajal on jõutud üheksa kilomeetrini, aga palju see ei muuda – ka 35 aastat on väga palju.

Podcast'is rääkisid mehed ka sellest, miks see nii on olnud. Põhiline põhjus peitub rahas, aga ka poliitikute võimetuses või soovimatuses kokku leppida.

Sven Pertens tõi sisse raha teema. Poliitikud on pidanud tegema valikuid ka selles plaanis, et olemasolevaid teid ei saa lasta uute ehitamise asemel hukka minna. Kui on leitud mingeid lisavahendeid, siis on saadud ka neljarealisi maanteid teha.

„Oli aasta 2004 või 2006, kui tekkis diskussioon neljarealiste teede ehituse osas. Kaks erakonda, kes on siiani suurelt pildil, võtsid siis sõna. Üks erakond ütles, et Tartu maantee võiks ära teha viie aastaga. Teine ütles, et mis mõttes viiega, neljaga tuleb teha. Nüüd on sellest vähemalt 15 aastat möödas," ütles Pertens.

Trei tõi sisse pika plaani puudumise teema kuni tänase päevani. Puudub erakondade ülene kokkulepe, mida taristuga ette võtta. Kord öeldakse, et peab tegema nelja-viie aastaga, kord jälle, et ei tee üldse midagi.

„Oluline on see vaade, et riigi kui terviku ja tema konkurentsivõime seisukohalt peaks me teed valmis ehitama," ütles Trei.

Puudu olevast eelarvest rääkides võttis Tarmo Trei esmalt ette teehoiukava, kus rahaline maht on käesoleval aastal küll viimaste kümnendite suurim, kuid jääb ikka maha sellest, mida teed vajaksid. 2019. aasta riigimaanteede rahastamise strateegiline analüüs näitab, et riigiteede remondivõlg oli siis umbes 700 miljonit eurot.

„Mida see tähendab? Seda, et varasematel aastatel on jäänud teed remontimata ja ehitamata. Tänaseks on see 700 miljonit veelgi suurenenud," toob ta välja

Kohalike maanteede kohta on tehtud värskem uuring ning nende seis on veel kehvem. Kui täna rahastatakse neid 170 miljoni euroga, siis analüüs ütleb, et tagamaks sama taset, peaks suurendama seda eelarvet 30–40 miljoni euro võrra. Et aga teid edasi arendada, oleks vaja veel 100 miljonit aastas lisaks.

Kuula podcast'ist, mida arvavad eksperdid Läti plaanist ehitada 2040. aastaks valmis üle tuhande kilomeetri neljarealisi teid. Kas Eesti teede-ehitajad kolivad siis Lätti? Kas Rail Balticu rajamine ja teedeehitus mahuvad üldse ühele pildile ära? Kuidas on aga lood majanduse ülekuumenemisega, kui teid suures mahus ehitama hakataks?