20 aastat koletust terroriaktist on möödas, kuid USA võitleb endiselt tõsise riskiga

2001. aastal toimunud terrorirünnakud tõid endaga kaasa võimsa reaktsiooni, mille üheks osaks oli lubadus kägistada kinni kõik rahastuskanalid terroristidele ja teistele globaalsetele valemängijatele. 20 aastat hiljem võib aga öelda, et mure ei ole endiselt lahenenud.

Financial Times kirjutab, et 2001. aastal vastu võetud Patriot Acti üks osa puudutas seda, et kõik finantsasutused peavad vastama samasugustele rahapesuvastastele reeglitele nagu pangad. Sellist ühist rinnet musta raha vastu ei ole aga siiani suudetud tekitada.

Erakapitali ettevõtted ning riskifondid, kus liigutatakse triljoneid dollareid vara on sellistest reeglitest pääsenud, sest nii vabariiklaste kui demokraatide all ei ole riigi rahandusministeerium suutnud välja töötada ning kehtestada reegleid, mis kehtiksid sellistele investeerimisnõustajatele.

Selline olukord on murettekitav mitmel tasandil. On neid, kes ütlevad, et kriminaalidele ja kleptokraatidele on tagauks lahti jäetud. Vastavuskontrolli eksperdid ütlevad, et pangad ja maaklerid on siin pandud kandma liiga rasket koormat. Wall Street-il võistlevad nad aga just erakapitali ettevõtete ja riskifondidega, isegi laenu andmises.

Loomulikult oli rahapesu illegaalne ka enne Patriot Acti. Uus seadus pidi aga kohustama investeerimisnõustajaid võtma rahapesuvastasest võitlusest aktiivsemalt osa. Neile sooviti ette kirjutada, et nad peavad võtma kasutusele meetmed ja palkama inimesed, et tuvastada kahtlaseid tegevusi oma klientide poolt ning raporteerima neist vastavasse asutusse. Siis aga joosti selle ideega tupikusse, mis on kestnud 20 aastat.

Kõik hakkas lagunema juba 2002. aastal, kui George W Bushi valitsus andis "ajutise vabastuse" mitmetele ettevõtetele, keda Patriot Act kattis - investeerimisettevõtetest kinnisvarasektori ja automüüjateni. Et saaks keskenduda neile sektoritele, mida nähti kesksetena terrorismiga võitlemisel.

Viimane tõsisem katse tehti Barack Obama ametiaja lõpus 2015. aastal, kuid see jäi lõpule viimata ja Donald Trumpi administratsioon seda üles ei korjanud.

2015. aastal ning ka nüüd ütlevad erakapitali ettevõtted jõuliselt, et erakapitali firmad on rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks kehvad vahendid, sest investorid peavad oma raha mitmeks aastaks "lukku panema". On aga neid, kes ütlevad vastu, et rahakad kriminaalid on samuti valmis parkima oma raha aastateks - samamoodi nagu rikkad seadusekuulekad investorid.

"Me teame, et paljud korruptandid või kriminaalid võivad rahulikult oodata, sest lõpptulemus on see, et raha on puhtaks pestud," ütles üks ekspertidest.

Financial Times ei saanud teada, miks ei ole regulatsioone siiani täiendatud. Samuti ei öeldud neile, kas selline plaan on täna töös. Küsimus on täna selles, kas Bideni administratsioon korjab Obama kaugele arendatud plaani üles ja viib selle ellu.