Hankega leitav partner viib läbi tuulepargi arendamiseks sobivate avamerealade teostatavusuuringu. Tulemused peaksid selguma käesoleva aasta lõpuks ning uuringust lähtudes saab tuleval aastal langetada otsuse, millisesse Läänemere piirkonda tuulepark rajatakse.

"Ühendasime lõunanaabritega jõud, et rajada jätkusuutlik, taskukohane ja stabiilne energiatootmine. Oleme praegu pika ja väljakutseid täis teekonna alguses, mille käigus kombineerivad kaks head naabrit oma teadmised, ressursid ja pühendumuse, et parandada piiriülest ühenduvust ja suurendada Baltikumi varustuskindlust," rääkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Läti majandusminister Jānis Vitenbergsi sõnul on taastuvenergial põhineva ühise tootmisvõimsuse arendamine tähtis kogu Balti regiooni jaoks. "Arvestades ülemaailmsete energiaturgude hetkeseisu ja fossiilsete energiaallikate hinna tõusutrendi, on tuuleelektri tootmine oluline vahend, millega tagada puhta, odava ja süsinikuneutraalse energia piisav ja stabiilne varustatus," ütles ta.

ELWINDi eelteostatavuse uuringu viivad läbi Eesti ettevõte Hendrikson & KO ning Hollandi ettevõte Pondera Consult. Uuringu käigus hinnatakse meretuulepargiga seotud keskkonnaalaseid piiranguid ja võimalusi erinevates arenduspiirkondades. Samuti esitatakse ettepanek, milline on parim asukoht.

Selleks analüüsitakse erinevaid ligikaudu 200 ruutkilomeetri suuruseid piirkondi Läänemeres, eeldades tuulikute toodanguks 5-7 megavatti ruutkilomeetri kohta. Hinnangu andmisel võetakse arvesse erinevaid ökoloogilisi, säästlikke, majanduslikke ja tehnilisi kriteeriumeid.

Mullu sõlmisid ministrid Jānis Vitenbergs ja Taavi Aas vastastikuse mõistmise memorandumi, mille kohaselt peaks projekt valmima 2030. aastaks. Meretuulepargi suuruseks kavandatakse 700 kuni 1000 megavatti ehk aastane toodang peaks olema üle kolme teravatt-tunni, mis moodustab kuni 20% kahe riigi tänasest elektritarbimisest.

Kui riigid on merealal viinud läbi vajalikud uuringud, korraldatakse hoonestusloale enampakkumine, mis tagab ühiskonnale suurima kasu. Enampakkumiselt hoonestusloa ostja saab õiguse uuele alale meretuulepargi rajamiseks. Eesti ja Läti jagavad projekti kulud ja tulud võrdselt ning kaasrahastamist plaanitakse taotleda Euroopa ühendamise rahastust.

Projekti juhivad mõlema riigi majandusministeeriumid koostöös Eesti keskkonnainvesteeringute keskuse ning Läti investeerimis- ja arenguagentuuriga.