Kuidas Kinema Robotics alguse sai?

Kui ma aastatel 2015 kuni 2020 Aasias elasin, siis panin tähele, kuidas robootika on Aasia ühiskonda sisse sulandunud ning kuidas seal on roboteid kõikjal: kaubanduskeskustes, lennujaamades, restoranides ja isegi avalikes tualettides. Robotikultuur on väga tavaline nii Jaapanis, Koreas kui ka Hiinas. Sealt tekkis ka mõte, et miks ei võiks Eestis ja laiemalt Vanas Maailmas hakata roboteid inimestele ja inimesi robotitele tutvustama.

Kuidas siis täna Eestis robotitesse suhtutakse? Mulle tundub, et mõne aasta eest veel pigem peljati neid ja ei usaldatud väga. Kardeti ka seda, et robotid võtavad inimeste töö üle ja jätavad nad nii töötuks...

Uusi asju kardetakse ja see on normaalne ning sellised hirmud saavad alguse tihtipeale märulifilmidest. Aga selleks me siin olemegi, et tutvustada inimestele roboteid ja näidata, et tegelikult ei ole midagi hirmsat. Töö osas kardetakse praegugi, kuid Double 3 näitel ei asenda robot inimest, vaid teeb videokoosolekud ja üleüldise suhtluse mugavamaks, kuna inimene saab roboti abil mööda kontorit või muud asutust iseseisvalt liikuda, asudes ise teises linnas või teiselpool maakera ning tekitada tunde, et oled päriselt kohapeal olemas.

Üldiselt saab öelda, et uus generatsioon võtab robotid avasüli vastu ning näeb neis suurt potentsiaali. Mõistetakse, et robotid on siin selleks, et meie elu lihtsamaks ning protsesside kulgu sujuvamaks muuta.

Täna teete koostööd mitmete erinevate robootikaettevõtetega Ameerikast Hiinani, et pakkuda põnevaid ja uusimaid lahendusi oma klientidele. Kindlasti on roboteid ja nende tootjaid üle maailma tohutult palju — mille põhjal te valite need, mida edasi müüa?

Selleks, et saaksime olla parim ja esimene valik oma kliendile, valime hoolikalt koostööpartnereid. Ausus, täpsus, lubadustest kinnipidamine, kõrge kvaliteet ja kiired lahendused, mis vastavad kliendi vajadustele – need on märksõnad, mida hindame nii enda kui ka oma koostööpartnerite juures. Kinema Robotics’i jaoks on oluline luua pikaajalised ja kindlad partnersuhted nii oma tarnijate kui ka klientidega.

Kuidas siis täpsemalt robotid ettevõtetele kasulikud olla saaks? Milleks roboteid täna kasutatakse?

Näiteks eelnevalt mainitud Double 3 kaugkohalolurobot sobib iseenesest igale poole. Näiteks ERM katsetab hetkel Double 3-e muuseumi külastuse põnevamaks tegemise osas. Koolis, kui laps on näiteks tervislikel põhjustel pikemalt koolist ära, saab ta roboti vahendusel osaleda tundides ning vahetundides suhelda eakaaslastega, mida laste arenguks väga vaja on. Aga näitena saab tuua ka suure ettevõte, kellel on mitu erinevat kontorit üle riigi ja/või maailma. Selle asemel, et lennuki või autoga töötajad liiguksid kontorite vahet, saab Double 3-ga ühe hiireklahvi vajutusega olla teises kontoris teises riigis. Hoides kokku sellega reisikulud tööandjale, säästad loodust ja reisile kulutatud ajaga suudab töötaja olla ettevõttele oluliselt kasulikum kui 1-2 päeva kulutada ainuüksi reisimisele. Lisaks annab Double emotsionaalse väärtuse, näiteks mina olen Tallinna kontoris ning Viljandi kontoris oleval töötajal on sünnipäev. Ma ühendan end robotiga ning sõidan töötaja laua juurde ja soovin talle palju õnne. See on palju personaalsem lähenemine kui ma saadaksin emaili või helistaksin telefoniga, lisaks saab roboti kaudu panna sünnipäevalaulu mängima.

Cruzr humanoid-teenindusrobotit saab kasutada näiteks hotellis. Robot tervitab sind uksepeal ning broneeringu puhul saad ekraanil eeltäita ankeedi. Tutvustab sulle majakaarti, näitab ja juhatab hommikusöögisaali, WCsse, SPAsse jne. Ehk ta saab teha kõike, mida fuajees oleval teenindajal järjekorra puhul ei ole võimalik teha. Samuti sobib robot ideaalselt muuseumisse giidina. Küsid roboti käest, kus asub Mona Lisa ja robot juhatab sind maalini, loeb sulle teksti ette, kuvab teksti ka ekraanil ning väljendab emotsiooni inimese sarnaselt, et oleks põnev kuulata ja lugeda. Aasias kasutatakse neid ka lennujaamas infopunktina. Robot annab teada, kui pardale minek on teise väravasse tõstetud ning vajadusel juhatab sind väravani ja abistab muudes küsimustes.


Adibot desinfitseeriv UV-C robotit saab kasutada haiglates palatite, koridori ja operatsiooniruumide desinfitseerimiseks. Kuid see leiab kasutust ka mujal, näiteks kaubanduskeskustes. Kui keskus on külastajatele ööseks suletud, siis sõidab robot ringi ning desinfitseerib. Lisaks võrreldes tavalise desinfitseerimise meetodiga pääsevad roboti lampide UV-C kiired varjatud kohtadesse ja raskesti ligipääsetavatesse vahedesse, kuhu koristaja lapiga ligi ei saa. Samuti hävitab robot õhus lendleva viiruse ja bakterid, mida tavalise pindmise desinfitseerimisega ei saavuta, kõige parem näide oleks ühiskasutatav WC. Samuti võiks koolides robotit kasutada kui õpilased on oma koolipäeva lõpetanud.

Aga kas on ka mingid kindlad valdkonnad, kus täna on pea võimatu robotita hakkama saada?

Alati saab inimene ka ilma robotita hakkama. Ja tihtipeale ongi hea ja tore ise tegeleda millegagi ning seeläbi arendada oma näpuosavust, mõistust ja loogilist mõtlemist. Ilmselt tekib mingi töö puhul küsimus, et kas seda on mõtet enam teha.

Mõnes mõttes on ju esimesteks robotiteks olnud ka traktor ja miks mitte ka pesumasin. Küsimus on, et kas nüüd siis peaks hakkama uuesti käsitsi pesema või hobusega kartulivagusid põllule tekitama? Kõike võib teha, aga robotid ongi tulnud selleks, et inimeste elu lihtsamaks teha.

Ettevõtted peavad pidevalt arenema, et konkurentsis püsida. Seega peaks ka robotid pidevalt nende arengute ja vajadustega kaasas käima. Kui esimese põlvkonna robotid tegid pigem üht kindlat asja ega tajunud ümbrust, haarasid küll esemeid, kuid nende asukoht ruumis pidi olema täpselt fikseeritud jne, siis kuidas tänapäevased robotid töötavad?

Tänapäeva robotid on rohkem iseseisvamad ning olenevalt robotist ja asukohast tuleb esimesel korral seadistus teha, misjärel robot ongi kasutusvalmis ja suudab iseseisvalt toimetada. Samuti on meie pakutavatel robotitel lahtine kood ning kliendi enda IT meeskond saab funktsioone ja võimalusi juurde arendada, et püsida ettevõttega samas rütmis. Samuti arendavad tootjad robotitele uusi funktsioone, et muuta need veel rohkem kasutajasõbralikuks.

Millised on kõige värskemad arengusuunad selles valdkonnas ja tootjate jaoks justkui proovilepanekud, kuid samal ajal ka ettevõtete ootused sellele, milline peaks üks robot olema?

Selle valdkonna areng on meeletult kiire olnud viimastel aastatel ja ilmselt lähiaastatel me näeme, kuidas meie ümber tekib rohkem ja rohkem robootika lahendusi. Tarbijad ootavad kindlasti seda aega, kui robotid jõuavad massidesse ja siis langevad ka hinnad. Hetkel on selle valdkonna hinnatasemed suhteliselt kõrged, kuna tegemist on suurte investeeringute ja arendustöödega. Ja eks nii nagu kogu maailma suund on viimasel paarikümnel aastal olnud: kiiremini, rohkem, odavamalt – siis on need ootused ka robootikavaldkonnale sisse kirjutatud.



Kuhu aga edasi? Mis meid ja roboteid tulevikus eest ootab?

Tulevikus on robotid uus normaalsus nagu nutitelefon praegusel ajahetkel. Aga kindlasti saame robotite abil tulevikus rohkem ja kiiremini asjad tehtud ja ehk sõltumegi juba neist.
Robotid teevad taustal ära meie eest palju asju, nii et me seda ise ei märkagi. Sest ei ole ju robot ainult see inimese näoga ja käte ning jalgadega motoriseeritud tegelane, vaid ka see on robot, kes meile külmkappi toidu tellib ja meid kõnekeskustes abistab (a’la Elisa poolt arendatav Annika). Robot on ka see, kes meile teate saadab telefonile kui meile on pakk saabunud pakiautomaati või tuletab meile meelde meie lemmikfilmi algust telekast. Aga samuti on ju Tallinnas juba paigas nutikas tänavavalgustus, mis reguleerib ennast ise vastavalt tänaval toimuvale liiklusele ja päevavalgusele. Kui ikka öösel kedagi tänaval ei kõnni, siis ka lambid ei põle, kuid kui aga mõni kass seal ringi liigub, siis sütib ka tema piirkonnas olev tänavavalgustus.

Ühiskondlikes tualettides on ukse küljes andur, mis loeb palju inimesi on WCs käinud. Kui mingi arv neid inimesi täis saab, siis saadetakse koristajale SMS teatega, et see WC kolmandal korrusel vajab koristamist. Koristaja ei pea enam ise käima iga tund kontrollimas, et kas peab puhastama või ei pea.

Piltlikult öeldes on robotiks iga andur ja seade, mis käitub vastavalt sellele, kuidas ta programmeeritud on. See andur teeb midagi, läbi mille inimese elu lihtsamaks ja mugavamaks muutub. Lahendab mingi valu- või kitsaskoha, mida ei ole mõtet läbi inimese tegevuse enam lahendada.

Mõned andurid on lihtsamad ja neid ei panegi me enda ümber tähele. Kui aga palju nutikaid andureid kokku saab ja nad omavahel koostööd tegema hakkavad, siis saabki asju juba robotiteks nimetada.

Tutvu robotitega või broneeri proovisõit Double 3 robotiga www.kinemarobotics.eu