Otsast lõpuni Eesti oma taastuvkütus: täna avatav rohegaasijaam toodab biometaani lehmasõnnikust

Maaeluminister Urmas Kruuse läheb täna Türi valda Oisu, et osaleda uue rohegaasijaama avamisel, kus müüdav rohegaas toodetakse kohapealsest lehmasõnnikust.

„Tegemist on Eesti Biogaasi poolt tehtud olulise investeeringuga, järjekorras juba kolmanda rohegaasijaamaga, mis võimaldab maal tulla linnale appi üsna otseses mõttes. Nimelt saame sõnnikust toodetava rohegaasi abil anda linnadele senisest kümme korda puhtama linnaõhu, sest juba üks rohegaasibuss suudab tasa teha ühe diislibussi saaste,“ märkis Urmas Kruuse.

Rohegaas on kõige puhtam ja tahmavabam transpordis kasutatav kütus, mille põlemisel eraldub vaid süsihappegaasi ja veeauru. Linnade arv, kus on minnakse üle diislibussidelt gaasibussidele, aina kasvab.

Oisus toodetav biometaan on otsast lõpuni Eesti kohalik taastuvkütus. See toodetakse põllumajandusjäätmete, Oisus lehmasõnniku kääritamise teel, millest tekib biogaas ning selle puhastamisel biometaan/rohegaas.

Rohegaasijaama käärimisprotsessi jäägid ehk digestaat on omakorda kvaliteetne ja sertifitseeritud orgaaniline väetis, millest taimedel on kerge omandada lämmastikku ja fosforit. Erinevalt sõnnikust puudub digestaadil hais ja keskkonda jääb eraldumata hulk kahjulikku metaani. „Seega saame sõnnikust korraga nii puhast linnaõhku kui ka haisuvabalt väetatud põllumaad,“ tõdes maaeluminister.

Ühe lüpsilehma aastasest sõnnikukogusest saab toota 200 kg rohegaasi, millega saab sõita kuni 5000 km. Eesti põllumajanduses tekib aastas 3 600 000 tonni sõnnikut ja läga, millest Eesti Biogaasi kolmes rohejaamas käideldakse täna 200 000 tonni ehk 5,5 protsenti.