Kutšmei konkreetsest kaasusest midagi ei tea, kuid oskab rääkida täituri vaates sellest, mida täitur teha oleks saanud ning kuidas peaks käituma võlgnik. Ta ütleb esmalt, et hüpoteegiga kinnisvara ostjaid leidub omajagu. „Sogases vees on lihtne leida head kraami. Turg on olemas," kinnitab ta.

Kutšmei sõnul informeerivad täiturid reeglina osapooli, et korter pannakse müüki. Kui pank oleks oma võlanõudega n-ö mängu tulnud, lepingu Olegiga katkestanud, siis oleks müük toimunud maksimaalse võimaliku hinna eest. Ka Oleg oleks saanud panka teavitada ja paluda, et nad protsessis osaleks.

„Täitur peaks inimesele selgitama, millised on tema võimalused, kuid tihti mõtleb võlgnik, et nii või naa ei suuda täitur vara müüa või suhtub muul moel tõrjuvalt. Ühesõnaga ta ei tee koostööd," selgitab Kutšmei. Pärast on aga juba hilja välja ilmuda.

Kutšmei ei usu, et inimesi päästaks lisatagatise panemisel see, kui nad hakkavad pangale dikteerima, mis järjekorras see võib tagatisi müüma hakata. „Pank ei pruugi nõus olla. Minu teada paneb laenu tingimused paika pank. Mõte on iseenesest hea," ütleb mees.

Mida Kutšmei teha soovitab? "Kohe tegutseda, mitte loota, et probleem laheneb kuidagi ise."

Ta on ise kohanud palju inimesi, kes arvavad, et kui müüakse hüpoteegiga korterit, siis see on panga oma ja panga asi. „Ma ei oska öelda, kust see arusaam tuleb. Arvatakse, et ei saa ju niisama müüa pangale kuuluvat pinda. Seni arvatakse, kuni on müüdud. Ei tohi lasta probleemidel koguneda."

Kutšmei ütleb lõpetuseks, et head lahendust sellises olukorras väga ei olegi, kuid paremad lahendused on algfaasis.

„On ka näiteid, kus pärast sellist juhtumit (lisatagatise realiseerimine toim) pereliikmed ei räägigi enam omavahel. Võlaprobleemidega tuleb tegeleda kohe."

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid