Ringmajanduse eestvedaja: sundida prügilaid mähkmete vahelt kartulikoori eemaldama ebamõistlik
(4)
Keskkonnaamet on hakanud seadma prügilatele täiendavaid nõudmisi ja kohustusi, kuna Eesti pole suutnud täita biolagunevate jäätmete osakaalu nõuet segaolmejäätmetes. Õigusaktidest tulenevalt on kohaliku omavalitsuse ülesandeks tagada, et jäätmeid, sh biojäätmeid kogutakse liigiti ja sorditakse tekkekohal. ERMELi hinnangul viib uus suund ja omavalitsuste tegevusetus n-ö Napoli tekkeni, kus prügilad pole võimelised jäätmeid vastu võtma ning seetõttu on tänavad täis ülekuhjatud prügikaste.
„Me oleme tänaseks jõudnud tupikseisu: viidates SEI sortimisuuringule, mille järgi on Eestis segaolmejäätmetes keskmiselt 53% biolagunevaid jäätmeid, kehtiva jäätmeseaduse kohaselt võib aga olla kuni 20 massiprotsenti, soovib keskkonnaamet panna prügilatele kohustuse segaolmejäätmeid täiendavalt töödelda. See tähendab, et prügilad peavad hakkama koorem koorma järel proove võtma ja hindama, kui palju on jäätmetes biolagunevaid jäätmeid ning siis vastavalt hakkama sortima. Lühidalt, me peame hakkama võtma mähkmete vahelt välja kartulikoori ja kohvipuru. See on äärmiselt ebamõistlik, kohutavalt ressursimahukas ning ausalt öeldes ka võimatu. Prügilad on jäätmekäitluses viimane etapp ning prügila töö-, aja- ja raharessurss, mis kuulub segajäätmete täiendavaks töötlemiseks, on märgatavalt suurem võrreldes tekkekohal liigiti kogumisega,“ sõnast Eesti ringmajandusettevõtete liidu juhatuse aseesimees ja Torma prügila tegevjuht Aivar Lõhmus.
Lõhmuse sõnul nõuab prügilates segaolmejäätmete töötlemine suuri investeeringuid. „Meil puudub selgus, kuidas keskkonnaamet sisustab mõistet „täiendav töötlemine“, aga on väga tõenäoline, et meie suured investeeringud võivad osutuda lõpuks ka tarbetuteks. Töötlemiseks vajalike seadmete soetamine võib aega võtta hinnanguliselt aasta-poolteist. Samal ajal soovib keskkonnaamet, et uued nõuded hakkaksid kehtima juba nüüd uue aasta algusest. See ei ole saavutatav ning võib lihtsalt tulemusena tuua kaasa selle, et keskkonnaamet hakkab prügilaid trahvima selle eest, et nad ei suuda uusi nõudeid täita. Kuidas jätkata sellises olukorras prügilate tööd, jääb arusaamatuks,“ rääkis Aivar Lõhmus.
Eesti ringmajandusettevõtete liidu tegevjuhi Margit Rüütelmanni sõnul peab just kohalik omavalitsus tagama, et jäätmeid, sh biojäätmeid, kogutakse liigiti ja sorditakse tekkekohal. „Kohalik omavalitsus on jäätmete tekkekohale kõige lähemal. Kui anname välja sõnumi, et segaolmejäätmeid hakatakse sortima veel pärast, kui kõik on juba kokku kallatud, siis kaob elaniku motivatsioon jäätmeid liigiti koguda täiesti ära. Kui me karistame jäätmetega tegelevaid ettevõtteid selle eest, et munitsipaalpoliitikud ei soovi tõsta segaolmejäätmete veo hinda või tegeleda jäätmeteemalise teavituse ning tööga, saamegi tulemuseks nn Napoli, kus ei jäätmed, nende käitlus või veel vähem ringlusse võtmine ei huvita kedagi,“ lisas Rüütelmann.
„Me oleme kümme aastat tegelenud sellega, et tõsta inimeste teadlikkust, miks on vaja jäätmeid sortida. Tänaseks, ma julgen öelda, mõistab suur osa inimestest, et selleks, et me saaksime üldse jäätmeid materjalina ringlusse võtta, et ringmajandus võiks toimida, peame jäätmeid sortima võimalikult puhtalt ja ainus viis selleks on teha seda tekkekohal. Ringmajanduse eeldus on puhtad materjalid. Minu hinnangul peame muutma sortimist järjest mugavamaks, paremaks ja lihtsamaks ja sellega ringmajandusliidu liikmed ka tegelevad,“ täpsustas Margit Rüütelmann.
„Me ei ole riigina suutnud seni tagada, et kohalikud omavalitsused järgiksid seadust ja täidaksid oma kohustust korraldada jäätmete liigiti kogumist viisil, mis tagaks, et jäätmevaldajad ka tegelikult jäätmeid liigiti koguvad. Sellele on nii Riigikontroll ning ka Euroopa Komisjon juhtinud tähelepanu, lisades, et kohalike omavalitsuste üle tuleks järelevalvet suurendada. Sellest on aga keskkonnaamet keeldunud. Nüüd vastutuse suunamine prügilatele on lihtne viis mure kaelast ära saada, aga see ei vii meid kuidagi probleemilahendusele lähemale. Kuidas prügilad täpselt sodi seest biojäätmeid eraldama peavad hakkama, ei kujuta keegi tegelikult ette,“ täpsustas Rüütelmann.
Eesti ringmajandusettevõtete liidu eesmärk on olla ringmajanduse mudeli järgi tegutsevate ettevõtete katus- ja esindusorganisatsioon, mis on jätkusuutliku ringmajanduse eestvedaja, eestkõneleja ja visionäär.
