LHV aktsiaid märkides tasub olla ettevaatlik: paljud investorid maksid täna märkimise eesõiguse eest selgelt üle

LHV värske aktsiapakkumise märkimisel tuleb hoolikalt vaadata, et ei aetaks segi märkimise eesõigust ja märkimist. Paljud investorid maksid täna märkimise eesõiguse eest kosmilisi rahasummasid.

LHV märkimisõigused jõudsid praeguste aktsionäride kontodele esialgu 10,3-eurose hinnaga. Märkimishind oli 34 eurot ning eilne sulgumishind 44,3 eurot – seda vahet märkimise eesõiguste hind kajastaski. Iga 40 aktsia kohta said olemasolevad aktsionärid oma kontole ühe märkimise eesõiguse. Sealjuures on oluline mainida, et ühe märkimise eesõiguse said ka kõik aktsionärid, kel kontol alla 40 LHV aktsia.

Ootamatult kerkis märkimise eesõiguste hind aga lausa 30 euroni. Tõenäoliselt ei saanud paljud märkimise eesõiguste ostjad aru, et lisaks märkimise eesõiguse ostmisele tuleb LHV aktsia saamiseks tasuda ka 34-eurone märkimishind, mistõttu käidigi sisuliselt ühe LHV aktsia eest välja 64 eurot.

"Kõige olulisem on eesõigustega toimetamisel silmas pidada tõsiasja, et soovi korral uusi aktsiaid märkida tuleb kindlasti esitada ka märkimiskorraldus. Muidu aeguvad õigused väärtusetuna. Kes uusi aktsiaid märkida ei soovi, võib õigused müüa börsil," rõhutas LHV ka enda finantsportaalis.

Mida märkimise eesõigustega teha saab?

Märkimise eesõiguste omanikul on kolm võimalust, mida nendega teha: kasutada eesõigusi aktsiate märkimiseks, müüa eesõigused börsil maha või teha mitte midagi. Loomulikult on tal võimalus ka märkimise eesõigusi juurde osta.

Kõige halvem on aktsionäril mitte midagi teha. Kui ta ei kasuta oma märkimise eesõigusi, jääb LHV-l osa kapitali kaasamata, mis on halb ettevõttele ja ei ole kasulik ka praegustele aktsionäridele.

Märkimise eesõigusi võivad osta ka mitteaktsionärid, et sel viisil tagada endale märgitud aktsiate saamine.

Märkimiskorralduse võib esitada ka rohkematele aktsiatele

Investor võib esitada märkimiskorralduse ka suuremale kogusele aktsiatele kui sellele, millele tal on eesõigus. LHV Group tagab talle märkimise eesõiguste ulatuses märgitava koguse aktsiaid. Juhul kui kõik märkimise eesõiguste omanikud aktsiaid ei märgi, jagatakse enam märgitud osa aktsiad proportsionaalselt nende investorite vahel, kes on märkinud eesõigustest rohkem aktsiaid.

Näiteks oletame, et aktsionäril A on 200 märkimise eesõigust, kuid ta on esitanud korralduse 300 aktsia märkimiseks. Talle tagatakse 200 aktsia omandamine. Ülejäänud 100 aktsiaga osaleb ta proportsionaalses jaotuses.