Millest koosneb elektriarve? Elekterienergia moodustab sellest vaid kolmandiku

Kes on vähegi oma elektriarveid uurinud, teab, et lisaks elektrienergia reale on arvele märgitud ka võrguteenuse ja taastuvenergia tasu ning aktsiis. Mida see tähendab? Võtame arve pulkadeks ning selgitame, mida erinevate tasude all silmas peetakse.

Siinkohal toetume Eesti Energia arvele, mis on ühele Ärilehe töötajale väljastatud. Arvele pilku heites võib näha, et kulud on märgitud kolmel real. Esimene neist on elektrienergia kogumaksumus, mis sõltub elektri hinnast ning sellest, kui palju on reaalselt elektrit tarbitud. Siin on kaks lähtekohta – fikseeritud ja börsihind. Esimese puhul on täpselt teada, kui palju on kilovatt-tunni hind kogu lepinguperioodi vältel. Börsihinna puhul on määravaks hetkel börsil toimuv.

Järgmisel real näeme võrguteenuse tasu, mis tähendab vajaliku taristu ülalhoidmist ja arendamist ning mille hinda klient kuidagi mõjutada ei saa. Tasu makstakse võrguteenuse osutajale ja hinna kooskõlastab igal aastal Konkurentsiamet.

Taastuvenergia tasu on riigi määratud tasu, mille eesmärk on toetada taastuvast allikast või tõhusa koostootmise režiimil elektrienergia tootmist Eestis. Taastuvenergia hinna arvutab ja avalikustab igaks aastaks põhivõrguettevõtja Elering.

Viimane neist on elektriaktsiis, mis on riiklik maks, millest rahastatakse keskkonnahoidu.

Oletame, et antud töötaja kuine elektriarve on 30 eurot. Arvuliselt jagunevad eeltoodud komponendid nii:

Elektrienergia kogumaksumus 30% - 9 eurot
Võrguteenuse tasu 40% - 12 eurot
Taastuvenergia tasu 9% - 2,7 eurot
Maksud (aktsiis ja käibemaks) 21% - 6,3 eurot

false

See, kuidas täpselt komponendid jagunevad, saab vaadata oma elektriarvelt – erinevatel pakkujatel on erinevad paketid ning seetõttu on jagunemine erinev.