"See on tõepoolest suur murekoht, et elektri hind on niimoodi tõusnud ja tõusmas. Elektri hinnal on mitmeid mõjureid, miks elektri hind on kõrgem," märkis peaminister. "Teatavasti on Eesti osake põhjamaisest elektriturust, mis on siiamaani tegelikult toonud meile odavamat elektrit kui siis, kui me olime üksinda. Ja miks? Sellepärast, et me oleme saanud osa Põhjamaade taastuvelektrist. Nüüd, selle aasta probleem on see, et Norra hüdroelektrijaamades on olnud erakordselt vähe vett ja paraku on olnud tegemist ka kõige tuulevaiksema suvega. Väga kõrgeks on tõusnud ka fossiilse kütuse hind (maagaas, kivisüsi) ja seda väga palju sellel põhjusel, et aastaga on kaks korda kasvanud CO2 kvoodi hind, 30 eurolt 60 eurole tonni kohta. Lisaks on majanduskasv taastunud ja tänu sellele on elektri tarbimine omakorda suurenenud."

Ta tõdes, et vajalikud sammud on seni olnud tegemata. "Meil ei ole piisavalt taastuvenergia tootmisvõimsusi, mis annaksid meile odavamat elektrit."

Talt uuriti, mida plaanib valitsus teha selle jaoks, et elektri hinna tõusu tasandada erinevatele sihtrühmadele. "Vähem kindlustatud isikutel on võimalus kohalikelt omavalitsustelt saada rahalist toetust, toetust selleks, et kõrgenenud elektrihinnaga toime tulla," lausus ta. "Aga pikas perspektiivis, mida me valitsuse tasandil teeme? Esiteks, selle aasta viimases kvartalis kuulutab riik välja seni suurima taastuvelektri vähempakkumise mahule 450 gigavatt-tundi aastas just selleks, et need süsinikuvaesed elektri- või energiaallikad on odavamad. Teiseks, 2023 järgneb sellele veelgi suurem taastuvelektri vähempakkumine mahus 650 gigavatt-tundi aastas," rääkis Kallas.

"Lisaks me otsustasime valitsuses veel alles hiljuti minna avaliku sektori elektri tarbimisel üle taastuvenergiale, mida soovime teha viisil, et just tuua juurde ilma toetuseta neid taastuvenergia projekte ehk investeeritakse uutesse taastuvenergiajaamadesse, et me saaksime odavamalt elektrit. Loomulikult see kõik võtab aega ja selles mõttes neid investeeringuid sinna tuleb teha."