Liit: riigilõivude tõstmine on küüniline ja halvasti ajastatud idee

Riigi plaan tõsta 50–100% kohtutoimingute ja registritoimingute riigilõivumäärasid eesmärgil vähendada kohtute koormust on Eesti suurima ettevõtlusorganisatsiooni hinnangul küüniline ja väga halvasti ajastatud idee.

„Näeme suurt probleemi nii väga ebasobivas ajastuses kui ka riigilõivude hüppelise tõstmise põhjendustes, kuna just praegu on paljudel ettevõtjatel ja üksikisikutel vältimatu vajadus oma õiguste kaitseks või koroonapiirangute ja -hüvitiste määramisega seotud küsimustes kohtusse pöörduda. Seda on korduvalt soovitanud ka õiguskantsler," märkis EVEA asepresident Ille Nakurt-Murumaa.

Riik on kavalalt delegeerinud vaktsineerimise teemaliste õiguslike küsimuste lahendamise töösuhetesse, ehk ettevõtjatele, mille puhul võib arvata, et see toob kaasa hulgaliselt kohtuvaidlusi.

„Seega on praegu riigilõivude tõstmine täiesti kohatu ning muudab õigusteadmisteta isikute, sealhulgas ettevõtjate võimaluse oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda veel keerulisemaks," nentis Nakurt-Murumaa. Kohtusse pöördumisega kaasnevad lisaks riigilõivu tasumise kohustusele ka muud kulud. Näiteks tsiviilkohtumenetluses ning suurel määral ka haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ei ole võimalik ilma lepingulise esindajata efektiivselt osaleda.

Kohtusse pöördumise riigilõivumäärasid kavandatakse tõsta 50% kuni kaks korda ja seda nii tsiviil- kui ka haldusasjades. Näiteks minimaalne riigilõiv hagi esitamisel, kui hagi hind on kuni 350 eurot, on eelnõu järgi 100 eurot. Registritoimingute (äriregistri kanded) riigilõivude keskmine tõus saab olema samuti 50%.

EVEA saatis plaanitava seaduse muutmise eelnõule oma seisukohad, milles ütleme, et selle eelnõu vastuvõtmine esitatud kujul halvendab oluliselt ettevõtluskeskkonda ning halvendab veelgi isikute, sealhulgas ettevõtete (eriti mikro- ja väikeettevõtete) võimalusi oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.

EVEA on seisukohal, et riigilõivud peavad olema kulupõhised ning nende tõstmine tuleks avaliku arutelu käigus põhjalikult läbi kaaluda, mitte teha seda poolsalaja, andes puudutatud isikutele kommenteerimiseks aega vaid kaks nädalat, mis ei ole kuidagi kooskõlas „kaasamise hea tavaga" (https://riigikantselei.ee/kaasamise-hea-tava).

EVEA mõistab, et kohtute töökoormus on suur ning seda tuleb mõistlikult vähendada. Küll aga ei saa kohtuametnike hinnangud menetluse perspektiivikuse osas olla piisavaks argumendiks, et lükata kõrvale kaasamise hea tava ning järsult ja äärmiselt ebasobival ajal takistada vähemkindlustatud isikute ja hättasattunud ettevõtjate ligipääsu õigusemõistmisele.

Väide, et kohtuskäimine on inflatsiooni ja elatustaseme tõusu tõttu teiste teenustega võrreldes odavnenud, on äärmiselt küüniline „esimese Eesti vaade", kuna pikale veninud koroonakriis on väga paljude isikute (nii füüsiliste kui ka juriidiliste) majanduslikku olukorda oluliselt halvendanud.

Kuigi eelnõu algatajate soov vähendada kohtu registriosakonna koormust on mõistetav, ettevõtjatena peame vajalikuks juhtida tähelepanu, et avalduste kontrollimine ongi registriosakonna töö. Puuduste kõrvaldamine kulgeks aga sageli oluliselt kiiremini ja väiksema töökoormusega nii kohtu kui ka ettevõtja jaoks, kui registriosakonna ametnike antav tagasiside oleks selge, täpne ja arusaadav ka õigusteadmisteta isikutele.

Pelk menetlusökonoomia ei saa olla argumendiks, et ohustada isikute ettevõtlusvabadust ning põhiõigust pöörduda kohtusse.