ERISAADE | Gaasi tarneraskused teevad elektri kalliks. „Paistab kahtlane, et see Nord Stream 2 valmimisega kattub“
(83)
Majandusministeeriumi asekantsler Timo Tatar seletab, miks elektri hind rekordeid lööb ja kuidas olukorda leevendada.
Asekantsler Tatari sõnul on elektrihindade erakordse kasvu taga mitu põhjust, mis on ühekorraga kokku saanud. „Kõrget elektri hinda põhjustab kokteil erinevatest sündmustest. Fossiilse kütuse, maagaasi ja kivisöe hinnad on maailmaturul mitmekordistunud. Gaasi hind näiteks viis korda. Teiseks on kasvanud ka sel aastal CO2 kvoodi hind ja kolmandaks on sel aastal erakordselt vähe tuult ja hüdroenergiat pakkumisel. Suvi on olnud tuule ja sademetevaene,“ märkis ta.
„Kokkuvõttes tähendab see, et turul pole piisavalt taastuvenergia pakkumist ja turuhinna kujundavad need elektrijaamad, mida on vaja käivitada, et tarbimine saaks tootmisega kaetud. Kui need jaamad töötavad gaasil, kivisöel või põlevkivil, siis me näemegi selliseid hindu nagu täna on. Ehk siis üle saja euro megavatt-tunni kohta (MWh).“
Põhjustest kõige suurema mõjuga paistab olevat gaasi hinna mitmekordistumine. Aastaid oli Euroopas juttu, et gaasi tarnimise võimalusi tuleks mitmekesistada, luua veeldatud maagaasi (LNG) terminale, et pakkuda alternatiive Vene gaasile. Küsimuse peale, kas siis ei saadud sellega hakkama, et hinda saab sedasi üles kruttida, vastas Tatar, et gaasi hind on üles läinud ikkagi kogu maailmas.
„Jah idanaabrid ma usun hõõruvad käsi kokku ja on võibolla natuke kahjurõõmsad olukorra üle, mis meil Euroopas on. Aga gaasi hinna tõus on globaalne. Selle põhjus on ootamatult kiirem taastumine COVID-kriisist ka üleilmselt. Ka Aasia turgudel on gaasi hinnad väga kõrged. Kui varem oli gaas toru mööda liikuv kaup, siis peale LNG saabumist sai sellest globaalselt müüdav kaup, sest liigub mööda laevateesid. Nüüd on nõudlus kiiremini taastunud, aga pakkumise poole peal on olnud erinevaid põhjuseid – kas siis avariid erinevates gaasimaardlates, mis on seda pakkumist pärssinud. Ja hind kujuneb nõudluse-pakkumise vahekorras. Kui nõudlus on kiiresti taastunud aga pakkumise poole peal on tarnehäireid, siis läheb hind üles,“ seletas Tatar.
Nii mõnedki analüütikud vaatavad juba kaunis murelikult neid tarneraskuste probleeme. Võimalusi gaasi Euroopasse saada on, kuid miskipärast on tekkinud puudus ja seega kardetakse, et eeloleval talvel võib korduda kunagine gaasipõua olukord, et maksa palju tahad, kuid gaasi lihtsalt pole. Kas Euroopat võib oodata külmade tubade talv taas?
„Paistab ka minule natuke kahtlane, et gaasi tarnehäired langevad täpset kokku selle ajaga, kui valmib Nord Stream 2, mida paljud Euroopa riigid pole tahtnud näha sündimas. Aga hetkel oleme saabunud olukorda, kus paljude riikide jaoks tundub see kui kaua oodatud projekt, mis pakub leevendust gaasitarne häiretele,“ viitas asekantsler ka Venemaalt kuulda olnud retoorikale, et probleemid lahenevad siis, kui teine Läänemere gaasijuhe käiku läheb. „Ilmselt peab seda põhjalikult analüüsima, et kas kõik need Vene poole peal tekkinud tarnehäired on juhuslikku päritolu või mitte. Aga see on eraldi teema.“
Samas rõhutas Tatar, et Eesti tarbija vaates peaks gaasitarned talveks kindlustatud olema. „Eesti tarbijaid saan rahustada, et meie kõige lähem gaasimahuti, mis asub Lätis Inčukalnsis, on väga ilusti gaasiga täitunud ja Eesti tarbijatel ei peaks olema muret, et talvel gaasi ei ole. Seda sama ei saa öelda paljude teiste Lääne-Euroopas asuvate gaasimahutite kohta, seal on täituvuse tasemed erakordselt madalad. Nad küll täituvad, aga küsimus on nüüd selles, kui kiiresti saabuvad sügise ja talvekülmad ja energianõudlus suureneb,“ oli ka Tatar natuke murelik.
Olukorda muudaks tema sõnul see, kui saabuvad tuuled ja sademed „Selle järel nõudlus gaasist elektrit toota väheneb ja elektri hinnad alanevad. Seda on näha, et järjest rohkem Euroopa energiaturg sõltub ilmastikust. Kui palju on tuult, sademeid ja päikest. Oleme ju Eestis alates elektrituru avanemisest väga kenasti hakkama saanud, sest hinda on teinud enamasti hüdro- ja tuumajaamad ning need on olnud väga madalad.“
Asekantsler rääkis saates, et elektrihindade tõusu olukorras muutub veelgi selgemaks vajadus investeerida uutesse taastuvenergia tootmisvõimsustesse, mis annavad ka kõige soodsamat elektritoodangut. „Täna on kõigile selge, et kõige soodsamad tootmisallikad on taastuvad energiaallikad ja pigem sõnum on see, et tasub investeerida taastuvenergia allikatesse. Kodumajapidamised saavad oma energiaarveid madalamaks, kui panevad katustele päikesepaneelid, ettevõtted saavad rajada tuuleparke. See on pikk plaan, kuidas saame energiahinnad kontrolli alla,“ rääkis kantsler ja kõrvutas seda fossiilsete kütustega, mille hinna üle pole ei Eestil ega Euroopal sisuliselt kontrolli. „Maailma fossiilkütuste hindu ei saa mõjutada ei Eesti ega ka isegi Euroopa. Seal kujunevad hinnad üleilmse nõudluse-pakkumise järgi.“
Lisaks tõi Tatar välja, et peaks uurima, kas sel aastal märgatavalt kasvanud CO2 kvoodi hind, mis lisandub fossiilsetest kütustest elektri hinnale, on põhjendatud. „Administratiivselt on veel reguleeritav CO2 kvoodi hind, mis annab fossiilselt kütusest toodetud elektrile lisatõuke, et hind on kallim, kui muidu oleks. CO2 hind on sel aastal lausa kahekordistunud, aasta alul oli see 30€, nüüd on see 60€. Seepärast Taavi aas ka kirjutas Euroopa Komisjonile kirja, et analüüsitaks, kas niivõrd kõrge hinna taga pole näiteks mingeid turumanipulatsioone.“
Tatar rääkis saates lisaks, mida tehakse riigi poolt, et kiirendada taastuvenergia tootmise suurendamist Eestis. Aga samuti energia salvestusvõimalustest, mille projektide osas talle teadaolevalt ka samme edasi astutakse.
