Statistikaameti analüütik Epp Remmelga sõnul oli e-kaubandusest ostjaid üheksa protsenti rohkem kui möödunud aastal. „On igati loogiline, et e-poe kasutamine kasvas koroonapiiranguid arvestades kõige rohkem toidu- ja esmatarbekaupade ning rõivaste, jalatsite ja sporditarvete ning kodukaupade ostmisel," sõnas ta. Enim vähenes ootuspäraselt ürituste piletite ja kindlustuspoliiside ostmine. Samuti kahanes hinnalisemate e-ostude tegijate arv ja kasvas odavamate e-ostude tegijate osakaal.

Interneti kasutamine kasvab vanemaealiste hulgas

Kodust internetiühendust omab ligikaudu 92 protsenti ja interneti püsiühendust 83 protsenti leibkondadest. Kõige kiiremini kasvab internetikasutajate osatähtsus vanemaealiste hulgas: möödunud aastaga võrreldes kasvas 65–74-aastaste hulgas internetikasutajate osatähtsus 17%.

Kõige rohkem kasutatakse internetti e-posti (91%) ja internetipanga jaoks (90%), samuti info otsimiseks ning veebiväljaannete lugemiseks. Võrreldes eelmise aastaga kasvas enim e-kursustel osalemine, mida tegi iga kolmas internetti kasutav inimene.

Vähemalt ühte tehisintellekti tehnoloogiat kasutab kolm protsenti ettevõtteist
Esmakordselt uuriti sel aastal tehisintellekti kasutamise kohta, mis on digipöörde üks prioriteetsemaid teemasid. Suurettevõtetest kasutab tehisintellekti ligi viiendik, väikestes ettevõtetest vaid kaks protsenti. Taoliste tehnoloogiate kasutuselevõttu kaalub aga kuus protsenti ettevõtetest.

Tehisintellekti kasutatakse enim tootmisprotsessis, turunduse või müügi edendamiseks, administratiivsete protsesside elluviimiseks ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) turvalisuse tagamiseks.