Statistikaameti juhtivanalüütiku Eveli Šokmani sõnul mõjutas indeksit nii juuli kui ka eelmise aasta augustiga võrreldes enam hinnatõus puidutöötlemises ning puittoodete, elektrienergia ja metalltoodete tootmises. „Tootjahinnaindeksi muutusele avaldasid mõju ka elektroonikaseadmete hinnad, mis küll võrreldes juuliga langesid, aga võrreldes mulluse augustiga tõusid,“ täiendas Šokman.

Indeksit mõjutas juuliga võrreldes veel hindade langus tekstiili ja kütteõlide tootmises. Eelmise aasta augustiga võrreldes oli samuti mõjutajaks hinnalangus tekstiili tootmises ning ka mäetööstuses.

Ekspordihinnaindeks suurenes augustis võrreldes juuliga 1,1%. Hinnad tõusid enim põllumajandussaaduste ja puittoodete tootmises ning mäetööstuses. Hinnad langesid kõige rohkem naftatoodete, tekstiilitoodete ning jalatsitootmises. Ekspordihinnaindeks kasvas üheteistkümnendat kuud järjest. Võrreldes 2020. aasta sama kuuga suurenes ekspordihinnaindeks 15,6%.

Impordihinnaindeks kasvas võrreldes eelneva kuuga 1,2%. Kõige rohkem tõusid hinnad mäetööstuses, puittoodete ja elektrienergia tootmises. Suurim hinnalangus sai osaks naftatoodete, mööblitoodete ja tekstiilitoodete tootmisele. Impordihinnaindeks kasvas üheksandat kuud järjest. Võrreldes eelmise aasta augustiga suurenes impordihinnaindeks 15,2%.