Hololei: Tallinna kesklinnas oleks mõistlik rakendada 30 km/h kiirusepiirangut

Liiklusohutuse parandamiseks on Euroopa linnades kasvav trend 30-kilomeetrise kiiruspiirangu kehtestamine, kinnitas Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei ja leidis, et seda võiks kaaluda ka Tallinnas.

"See on praegu üleüldine trend. Erinevates Euroopa linnades on võetud kasutusele kiirusepiirang 30 km/h," rääkis Hololei, kelle sõnul selline piirang kehtestatud ka näiteks Brüsselis.

"Eksperdid on öelnud, et liiklusohutusele on sellest kindlasti kasu. Ma usun, et teatud lõikudel on see ka Tallinnas igati mõistlik, näiteks kesklinnas. Kui kaugele seda viia ja kas kehtestada terve linna piires, see on juba kohalike inimeste otsustada," ütles Hololei. "Tervikuna on see õige suund."

Ekspertide hinnanul ei ole 30 km/h piirkiirus vajalik mitte üksnes liiklusohutuse tõstmiseks, vaid ka jalgsi, jalgratta ning ühistranspordiga liikumise atraktiivsemaks muutmiseks, samuti koolilaste iseseisva liikumise soodustamiseks, mis kõik vähendab ka ummikuid.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas nõustus Hololeiga, et linnakiiruse vähendamine aitaks liiklusohutust parandada. "Ma olen sada protsenti kindel, et see aitaks liiklusohutuse parandamisele kaasa ja ma suhtun sellesse positiivselt," ütles Aas. "Ma arvan, et me varem või hiljem paratamatult jõuame sellesse olukorda, et on piirkondi, kus kiirus peaks olema väiksem."

Transpordiameti peadirektor Kaido Padar nentis, et inimeste liikumisharjumused on viimastel aastatel kiiresti muutunud ning koos uute liikumisviiside tulekuga peab muutuma ka inimeste liikluskäitumine. Kui aastakümned olid autojuhid liikluses domineerivad, siis nüüd liiguvad inimesed üha rohkem ka erinevate kaherattaliste sõidukitega ja iga liikleja peab oma rollis tunnetama vastutust ka teiste suhtes.

"Erinevate uute liikumisvahendite lisandumine linnapilti toob meile uusi väljakutseid," nentis Padar, kelle sõnul on oluline panna inimestele südamele, et turvaliselt sihtkohta jõudmiseks ei mindaks näiteks tõuksiga sõitma purjuspäi ning valitaks õige sõidukiirus ja sõidurada.

Padar nentis, et Eestis on liikluses hukkunute ja vigastatute arv viimase kümne aasta jooksul oluliselt vähenenud – samas on näha, et linnades ei ole liiklusohutus paranenud sama tempoga, mis asulavälistel teedel. Meil on linnades ikka veel lubamatult palju raskeid õnnetusi jalakäijatega, eriti eakate jalakäijatega.