Tööturg pidas kriisile vastu, tööjõupuudus ei ole kuhugi kadunud

2016. aasta sügisest alustas Eesti Töötukassa tööturu uuringuga, mida nimetatakse tööjõuvajaduse baromeetriks. Selgitatakse välja, millistel ametialadel on maakondade kaupa üle- ja puudujääk ning millistes ametites valitseb turul hetkel tasakaal.

Tööjõuvajaduse baromeetrit koostatakse iga aasta aprillis ja oktoobris, tulemused saadakse kokku mõne kuuga.

Prognoosi koostavad töötukassa maakondlike osakondade tööandjate konsultandid, kaasatud on sealjuures ka eksperdid väljastpoolt töötukassat. Näiteks maakondlikud arenduskeskused, kutse- ja kõrgkoolid, tööandjad ning ka töövahendusportaalid.

Viimases hindamises ei saa täheldada küll revolutsioonilisi muutusi, ent üht-teist põnevat torkab kriisijärgsel tööturul silma.

Eestis on endiselt suur tööjõu puudujääk

Töötukassa esindaja Livia Laas toob välja, et kuigi kriisi valguses on palju olnud juttu tööpuudusest, on järjest selgemini näha, et tagasi on kriisieelne mure – tööjõupuudus.

Sarnaselt eelmise aasta uuringuga on tööturul ka praegu suur audioloogide ja logopeedide ning tarkvaraarendajate puudus. Laas selgitab, et Eestis küll on IT-taustaga inimesi, kuid suur osa neist on keskastme spetsialistid, vähe on tippspetsialiste ja neid, kes teeksid mõnevõrra kergemaid IT-töid.
Tervishoiuasutustes on väga suur puudus näiteks hooldajatest. “Seda näitas meile väga tugevalt ka eelmise aasta lõpp, kui koroonaviiruse levik laienes ja hooldekodudes nakatusid nii töötajad kui ka elanikud – tööjõu leidmine oli raske siis ja on ka praegu,” selgitab Laas.

Samuti on üldises plaanis tööjõupuudus oskustööliste hulgas, näiteks on vähe keevitajaid. “Me räägime teatud valdkondades väga suurest tööjõu puudujäägist Eestis. Eelmisel sügisel, kui töötus hakkas taas kasvama, kutsusime igal võimalikul juhul tööandjaid üles meie poole pöörduma, sest just siis oli saada palju vajalike oskustega motiveeritud tööjõudu, praeguseks on paljud tööandjad jäänud juba hiljaks, aga mitte veel lootusetult. Võtke töötukassa maakondliku osakonnaga ühendust ja leiame koos lahenduse,” julgustab Laas.

Laasi sõnul on töötajatele positiivne uudis see, et tööjõu tohutut ülejääki tänavusel hindamisel ei tekkinudki. “Näiteks mullu sügisel läbi viidud baromeetrist selgus, et toona said tugeva löögi turismi- ja reisisektor, neid ametimehi oli üle. Tänavu meil sellist ülejääki õnneks ei ole,” räägib Laas.

Küll aga on mõnes sektoris raskem tööd leida, sest neis on väike tööjõu ülejääk. Peamiselt puudutab see administratiivseid ametikohti, mida on järk-järgult üle võtmas tehnoloogia. “Näiteks andmesisestajad, raamatupidajad ja sekretärid – seal teeb suure osa tööst ära juba arvuti. See tähendab, et ei ole vaja enam niivõrd palju inimtööjõudu,” lisab ta.

Maakohtades on suur probleem transport

Ei tule üllatusena, et tööandjal on raskem leida töötajat kohale, mis asub kehva transpordiühendusega piirkonnas. Eriti mõjutab see väiksemaid maakohti, sest isiklik sõiduvahend mõningatel
juhtudel puudub ja ühistransport ei sõida piisavalt sagedasti.

Hea näide on hetkel suures tööjõupuuduses vaevlevad hooldekodud. Kui hooldekodu asub keskusest väljaspool, on tihtilugu suur murekoht tööpaika jõudmine. Seda eriti juhul, kui on tegemist öise vahetusega, kui bussid enam ei sõida.

“Siiski on üha enam tööandjaid hakanud probleemile lahendust otsima. Üks lahendus on näiteks töötajate bussid, mis viivad ja toovad inimesi tööpaika. Kahjuks ei ole kõik tööandjad võimelised sellist teenust pakkuma, mistõttu on inimesi raske tööle leida,” räägib Laas.

Kas koroonakriis keeras tööturu tõepoolest pea peale?

Paljudele on võib-olla tundunud, et mullu alanud koroonakriis pööras tööturu täiesti pea peale. Laasi sõnul ei näe me baromeetri põhjal ega ka tööandjate poolelt metsikut ja tohutut segadust.

“Loomulikult on töökohtade arv vähenenud ja tööandjad on kannatada saanud, aga selliseid drastilisi raputusi, mis olid 2008. aastal, eelmise kriisi ajal, kindlasti ei ole. Kuigi meil on hetkel võrreldes eelmise aastaga 20 000 töötut rohkem, on see arv hakanud viimase paari kuuga uuesti kahanema ning tööturg järk-järgult taastub,” selgitab Laas.

Millistel ametialadel on töötajate ülejääk ja millistel puudujääk, saab vaadata töötukassa kodulehelt
tootukassa.ee/baromeeter.