KPMG-s töötamine pakub võimalusi märkimisväärseks erialaseks arenguks. Alustades sellest, et ettevõttega liitudes määratakse igale töötajale isiklik tulemusjuht, kes hakkab inimest suunama ja arengule innustama. Kohtumised, mis toimuvad töötaja ja tulemusjuhi vahel, on regulaarsed ja tihedad – korra või kaks kuus.

Töökorraldusest tulenevalt seatakse igale töötajale aastaeesmärgid, sh ka iga töötaja isikliku arengu eesmärk. Ent põhieesmärk koosneb tegelikult väikestest tegevustest. Ja just need väikesed tegevused ongi need, mille üle üks ühele vestluste raames muu hulgas arutletakse.

„Mõte nendel nii tihedatel vestlustel ongi see, et tegelikult töötajatel tekib iga päev mingeid takistusi või dilemmasid ja tulemusjuhiga vestlused aitavad jõuda õigel ajal jälile, kui on tekkinud probleeme, olgu tööalaseid või näiteks isiksustevahelisi. Siis saab neid võimalikult operatiivselt lahendada, luues samas ka usaldusväärset ja regulaarset sidet tulemusjuhi ja tulemusjuhitava vahel,” avab Epp Sillaste ettevõtte personalikultuuri.

„Ma leian, et toimiv ja edukas tulemusjuhtimise protsess ning märkimisväärsed investeeringud töötajate arengusse on just kõige olulisemad motivatsioonipaketi osad. Muidugi on meil ka erinevad sportimise toetused, peatselt ka töötajate tervisekindlustus, tervisepäevad ja mitmed muud erinevad hüved,” lisab Sillaste

Õnneindeks selgub neli korda aastas

Mõistagi võib vestlus tulemusjuhiga olla ka selline, kus töötaja ütleb, et tal pole ühtegi probleemi ega muret, ta on kõigega järje peal, kõik on hästi.

Selleks et kõik oleks hästi, mõõdetakse töötajatel õnne taset, tehes korra kvartalis küsitluse, et hinnata, kui õnnelikuna sa ennast täna hommikul tööle tulles tundsid. Küsitlus sisaldab ka täpsustavaid lisaküsimusi. Siiamaani võib kokkuvõtlikult öelda, et tulemused on head olnud, KPMG töötajad on valdavalt õnnelikud.

„Tegelikult läheneme sellele muidugi hästi individuaalselt, töötaja peab ikkagi vastama konkreetselt, mida ta ise saaks ära teha, et õnnelikum olla, juhul kui ta näiteks on küsitlusse märkinud madalama tulemuse. Ja samuti vastama küsimusele, mida keegi teine saaks ära teha, ning kes,” selgitab Epp Sillaste õnneuuringu tagamaid. Nii püüab KPMG igale töötajale personaalselt pakkuda rohkem seda, mida tal vaja oleks.

Muide, kui tulemusjuhtimise kultuur tuleb KPMG-l ülemaailmsest kontsernist, siis õnneuuring ja tagasisidevestluste tegemine nii regulaarselt ja tihedalt on Eesti üksuse enda algatus.

„Enam ei piisa sellest, kui paneme töökuulutuse üles ja ootame, et KPMG-sse tullakse lihtsalt seepärast, et oleme mainekas ja edukas rahvusvaheline ettevõte. Peame olema ja oleme värbamisel tunduvalt aktiivsemad ja kaasame vajadusel ka väliseid spetsialiste,” selgitab Epp Sillaste.

„Näiteks auditi valdkonnas töötavad reeglina inimesed, kes analüüsivad oma otsuseid väga põhjalikult ega vaheta niisama töökohta. Selliste inimeste värbamiseks, kes ametikoha vahetust väga põhjalikult analüüsivad, peamegi meie omakorda rohkem pingutama ja vaeva nägema,” lisab ta.
Fookuses on kaugtöökultuuri loomine

KPMG väärtustab kõrgelt kõiki oma töötajaid, pakkudes võimalusi töötada nii kontoris kui ka kaugemalt.

Ettevõttes on suurt rõhku pandud kaugtöökultuuri loomisele, et inimesed suudaksid tööd ja eraelu tasakaalus hoida. „Valikuvabadus peaks olema motivaator number üks ja seda vabadust me oleme pakkunud. Tehnoloogilised võimalused ja töövahendid on olemas, süsteemid töötavad,” selgitab Epp Sillaste.

Viimane aasta on KPMG-s paindlikkust veelgi suurendanud. Näiteks on ettevõte hakanud toetama kodukontoris töötavatel inimestel ergonoomiliste töövahendite soetamist.

Võimalus rahvusvaheliseks arenguks

Kuna erinevad ärivaldkonnad on kiires arengus, on uute inimeste otsimise vajadus KPMG-s küllaltki suur ja töökonkursid pidevalt avatud.

Rahvusvahelise ettevõttena on KMPG-l lihtne rääkida rahvusvahelisest tööst ja seda huvilistele ka pakkuda. Näiteks toimib KPMG-s töötajate vahetusprogramm ehk inimestel on võimalik töötada teistes KPMG võrgustiku ettevõtetes üle maailma.

„Teisisõnu, tuled Eesti KPMG-sse tööle ja võid siit edasi liikuda kuhugi mujale riiki tööle, see praktika on meil täiesti olemas ja töötab,” kinnitab Sillaste.

Muudesse riikidesse on mindud nii mõneks aastaks kui ka paariks kuuks, et siis jälle tagasi tulla. Näiteks auditi valdkonna töötaja töötas mitu aastat Gibraltaril ja tuli siis jälle Eesti KPMG-sse tagasi, meenutab personalijuht.

Tõsi, kõiki töid ei saa hoobilt mujale tegema minna. Näiteks üks KPMG töövaldkond audit põhineb regulatsioonidel, ette on antud kindlad reeglid, mis on vaja selgeks õppida ehk end eelnevalt koolitada.
„Kui oled audiitoriks õppinud, kutseeksamid teinud ja finantsteadmised on tugevad, siis sisuliselt pruugib selgeks teha konkreetse riigi regulatsioonid ja nõuded, et suuta ka seal toimetada. Samas IT on universaalsem valdkond,” lisab Sillaste.