Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats märgib, et tööd jaekaubanduses nähakse sageli pigem viimase valikuna.

„Kui ütled kellelegi, et alustad tööd Rimis või mõnes muus jaeketis, siis kohe kangastub silme ette pilt sinust kui teenindajast. Levinud on arusaam, et selle tööga saavad kõik hõlpsasti hakkama ja mingeid eriteadmisi selle jaoks küll vaja ei lähe. Tegelikult on teenindaja töö erakordselt vastutusrikas ja selle all ei pea mõistma lihtsalt rahalist vastutust, aga ka sotsiaalset oskust hinnata erinevate inimeste tuju, iseloomu, aga ka hinnanguid. Milline töökoht veel nõuab sedavõrd osavat žongleerimist terve Eesti elanikkonna hulgas? Kõigile pead meeldima, et igapäevane poekülastus kulgeks muretult ja meeldivalt. Reaktsioonid on otsesed ja vahetud ning nendega tuleb hakkama saada kohe ja soovitatavalt hästi.

Veel tahaks rõhutada seda, et „kord teenindaja — igavesti teenindaja” ei pea vähemalt Rimis paika. Meil ei ole ilmselt ühtegi poodi 84-st, kus poleks mõnda töötajat, kes on karjääri teinud kassast poe juhtkonda. Veel enam, karjäärivõimalust pole nad pidanud kaua ootama — erksad ja tegusad inimesed on vähem kui aastaga tipus. Kõige parem näide sellest on Rimi tegevjuht, kes alustas ülikooliõpingute kõrvalt tööd Rimis laotöötajana ja praegu juhib seda suurt ettevõtet, kus kunagi alustas. Muljetavaldavaid karjäärihüppeid on sedavõrd palju, et kõigi nende üleslugemiseks jääks lehepinda puudu,” kirjeldab Katrin Bats.

Juhikarjäär algasteenindajatööst


„Tulin Rimisse tööle 2009. aastal majanduskriisi ajal ja arvasin, et teen seda tööd umbes pool aastat,” meenutab teenindajana alustanud Siim Allmann, kes praegu juhib Telliskivi Rimi kauplust. Üks esimesi muljeid Rimist, toonasest Säästumarketist, oli hea seltskond ja tore teenindusjuht, kes ütles talle, et ära mine ära, siin on meeldiv töötada.

Kui Siimule tehti ettepanek saada vanemteenindajaks, oli ta algul üpris murelik ja uuris, et kui see töö talle ei sobi, siis kas ta saab oma endise töö tagasi. Aga sobis — ning järgmise edutamise ajal, kui talle vahetusevanema ametit pakuti, oli mees hakanud juba mõtlema oma karjäärist jaekaubanduses.

„Kui aga kauplusejuhataja kohta pakuti, olin jälle pigem murelik — see oli täiesti järgmise tasandi vastutus, enam mitte vahetuse, vaid terve kaupluse toimimise eest,” meenutab Siim Allmann. Lisaks juhatajaks saamisele oli aeg ta elus kiire ka muudel põhjustel — paar kuud hiljem lõpetas ta keskkooli ja märgib nüüd, et kogu karjääri teenindajast kaupluse juhiks tegi ta läbi, olles sisuliselt üksnes põhiharidusega.

Edasi õppima läks Siim Allmann Tallinna Majanduskooli ja järgmised kolm aastat veetis marsruudil kodu-kauplus- kool-trenn-kodu.

Rimit hindab Siim Allmann kõrgelt ja julgustab ka teisi noori sinna tööle tulema. „Meil on hea seltskond ja väga palju võimalusi edasi arenemiseks,” ütleb ta, olles ise selle suurepärane näide. Lisaks oma juhitööle on Siim korraldanud ettevõttes mitmeid koolitusi, juhtinud projekte ja toonud töökultuuri sisse lõunavõimlemise ja jätkanu kogu ettevõttega lõunavõimlemist.

Ühiselt õpiti selgeks viipekeel


Sõpruse Hüper Rimi juht Krista Jürna tuli tööle 15 aastat tagasi ja Rimis töötatud aeg on esmamuljet süvendanud. „Rimi on koht, kus hoitakse kokku ja hoolitakse oma töötajatest,” rõhutab Krista, kes alustas tööd tootespetsialistina.

„Olen läbinud kolm olulist etappi — tootespetsialisti ametist müügiosakonna juhatajaks, sealt aga kaupluse juhatajaks,” meenutab ta ja julgustab uusi inimesi Rimiga liituma.

„Meil on hea väljaõppeprogramm, iga uus tulija saab mentori, kellelt kõike küsida võib ja kes on kõigis keerulisemates olukordades abiks paar nädalat, vajadusel aga ka kauem.”

Hoolivus töötajate vastu avaldub Rimis igal tasandil ja keerulistest pandeemiaaegadest sõltumata. Nii saavad töötajad ettevõttelt sporditoetust, samuti käiakse ühiselt sportlikel üritustel, oma kauplustes pakutavad tooted on töötajatele soodsamad ja suuremate pühade eel lisandub ka täiendav soodustus.

„Pandeemia eel toimusid juhtidele strateegiapäevad, mis nüüd on küll ajutiselt veebi kolinud, ent kogu aeg on tunda, et me kuulume kokku ja oleme üksteisel olemas,” ütleb Krista Jürna ning lisab, et Rimi on ka hea koht nii töiseks kui ka isiklikuks arenguks. „Meil on olnud eesti ja vene keele koolitusi, viimati aga õppisime viipekeelt, et saaksime kuulmispuudega kolleegide ga nende keeles suhelda,” räägib ta.