Wise'i analüüs: G20 riikidest raha saatvad inimesed kaotavad aastaga üle 11 miljardi dollari
G20 riikides elavad inimesed teevad 2021. aastal hinnanguliselt 215 miljardi dollari väärtuses rahvusvahelisi rahaülekandeid, et toetada oma välismaal elavat perekonda ja sõpru. Wise'i uus maailmapanga andmetel põhinev analüüs näitab, et hinnanguliselt 11,5 miljardit dollarit sellest makstakse teenustasudeks. Summast oleks saanud säästa viis miljardit dollarit, kui käesoleva aasta alguseks oleks saavutatud ÜRO kestliku arengu 10. eesmärk.
Sajad miljonid inimesed üle maailma sõltuvad rahaülekannetest ning piiriülene raha liigutamine on ülioluline hariduse ja tervishoiu finantseerimiseks. Kolmeteistkümnest G20 riigist (sh USA, Saksamaa ja Prantsusmaa) saadetakse ligi pool kõigist piiriülestest rahaülekannetest maailmas. Siiski on ülekandetasud neist riikidest jätkuvalt kõrged, olles käesoleva aasta esimeses kvartalis keskmiselt 6,49%.
ÜRO kestliku arengu 10. eesmärgi järgi peaksid keskmised rahaülekannete tasud 2030. aastaks globaalselt langema alla 3%. Käesolev analüüs näitab, et ka optimistlikumaid stsenaariume arvestades seda G20 riikides tõenäoliselt ei juhtu. Kestliku arengu 10. eesmärki tutvustati 2015. aastal ja alates sellest on G20 riigid langetanud tasusid keskmiselt ühe protsendipunkti võrra.
Saavutada suudaks praeguse seisuga vaid Kanada ja Lõuna-Korea
On riike, kes on teenustasude langetamisega teinud suuremaid edusamme. Näiteks Venemaa on need viinud seatud eesmärgist allapoole. Varasematel andmetel põhinev mudel prognoosib, et ainult Kanada ja Lõuna-Korea võiksid eesmärgi 2030. aastaks saavutada. Samas ei ole selge, kas hiljutised pandeemiaaegsed ning ilmselt digitaalsete teenuste kasutuselevõtuga seotud teenustasude langetamised neis riikides jätkuvad ka edaspidi samal trajektooril.
Wise'i kaasasutaja ja tegevjuhi Kristo Käärmanni sõnul on murettekitav, et keskmised rahaülekannete tasud G20 riikide seas on viimase kuue aasta jooksul langenud kõigest üks protsendipunkt. “Raha saatmine on miljonite perekondade igapäevaelu oluline osa, eriti siis, kui majanduskeskkond on heitlik. Siiski ei ole inimestele jätkuvalt selge, kui palju raha välismaale saatmine tegelikult maksab, sest hindu kujundavad lisaks nähtavatele teenustasudele ka vahetuskurssi peidetud lisatasud," selgitas ta.
Käärmanni sõnul sõltub taskukohaste teenustasude ja ÜRO kestliku arengu eesmärgini jõudmine läbipaistvusest. “Kogutasu” hinnastus võimaldab inimestel mõista raha välismaale saatmise reaalset kulu ning aitab neil turul ringi vaadata, et pakkujate hindu adekvaatselt võrrelda. G20 iga-aastasel kohtumisel Itaalias peaksid valitsused lubama astuda eesmärgi saavutamiseks konkreetsetseid samme,” lisas ta.
