Äritehnoloogia ekspert: ehituse järgmine suur samm ei saa selleta toimuda
(3)
Miina saabus Nordeconi digiehitust arendama Ameerika Ühendriikidest. Aastatel 2013-2014 oli ta Bostonis ja tagasi tulles oli selge, et Eestis on vaja hakata digiehitust arendama, sest olime tema sõnul ikka tohutult maas. "Enam ma seda ei arva. Lisaks on palju suurem tõenäosus, et Eesti suudab tulemuslikumalt astuda ühte jalga võrreldes mõne USA osariigiga,” räägib Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna lõpetanud Miina Karafin.
Digiehitus tähendab, et ehituse jaoks kasutatakse projekteerimisel 3D-mudeleid, mis aitavad ennetada ja vältida vigu ehitusplatsil. Ka kõik ehitusobjektidega seotud dokumendid luuakse ja allkirjastatakse digikeskkonnas, enamikel objektidel ei ole ühtegi paberil allkirjastatud dokumenti. Digitaliseerimine ehitusplatsil aitab tõsta läbipaistvust ning dokumenteerimise efektiivsust.
“Eesti ehituse digipöördele annaks uue hoo allianss leping, mis paneks erinevad osapooled teineteisega võrdselt koostööd tegema,” arvab pea 7aastase digiehituse kogemusega Miina Karafin. Millest ta täpsemalt räägib, sellest vestlesime juba järgemööda.
Millised olulised arengud praegu ehitusvaldkonnas käsil on?
Ehituse digipööre kestab juba päris pikalt. Kiirem areng hakkas pihta BIMist ehk Building Information Model'ist (mudelprojekteerimine - toim). See loob objektist digitaalse teisiku ja annab võimalusi protsesse palju paremini juhtida, leida võimalikke vigu ja seeläbi riske maandada.
Täna on teemad läinud laiemaks ehk keskendutakse võimalustele ehituse etappe digitaliseerida sektoris, mis tavapäraselt on väga traditsiooniliste vaadetega. Suur asi on see, et need arengud pole ainult eraettevõtluses, vaid väga tugevalt veab neid arenguid eest ka riik. Meil on esimest korda Eestis ehituse asekantsler ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on grupp inimesi, kes teadlikult selle valdkonnaga tegelevad. Kui sul on inimesed, kelle igapäevatöö on riigi tasandil arendada digiehitust, siis asjad arenevadki, alustades registrite süsteemi parandamisest kuni mudelipõhise ehitusloani välja.
Digitaalsete lahenduste kasutamine on aga üha enam tõstatanud hea koostöö eelduse ja see omakorda on toonud kaasa vajaduse üle vaadata traditsioonilised töövõtulepingud. Vaid selliselt on võimalik tagada parim lõpptulemus.
BIM on siis sama, mis vanasti olid maketid ja paberil plaanid?
Kui varem oli nii, et arhitektid kirusid insenere ja insenerid omakorda sajatasid arhitektide lahenduste peale, siis BIM toob kõik ühe laua taha. Enam pole nii, et igaüks oma nurgas teeb oma mudelit või üks laua peal joonistab paberile ja siis teised vaatavad selle järgi, kuidas oma juppi teha.. Nüüd saame läbi mudeli teineteisega koostööd teha.
Mudeli abil suudame muuta ehitusprotsessi sujuvamaks, ennetada vigu, et need ei realiseeruks ehitusplatsil. Tänu BIMile ei arutata enam koosolekutel, kus probleemikoht on, vaid saame probleemile kõik koos otsa vaadata ja lahendusi mõelda.
Aga sa oled veendunud, et suurem muutus tuleb hoopis mujalt?
Meid ümbritsevates riikides on oluliseks saanud allianss lepingud, mis panevad peamise fookuse just lepingulisele koostööle. Kõige lihtsam ongi vaadata Soome poole, kus allianss lepingud on pea kõikides infra-teedeehituse projektides. See tähendab, et riskid on võrdsemalt jagatud. Ei ole hea koostöö alguspunkt ega ka mitte õiglane, kus üks osapool kannab ebamõistliku proportsiooni riske. Senini on see nii paraku olnud.
Kui mitte see aasta, siis järgmine aasta loodetavasti tulevad Eestis esimesed allianssi pilootprojektid ja see paneb aluse väga palju paremale koostööle. Kõiki neid tehnoloogilisi lahendusi saabki selle raames palju paremini rakendada.
Digirevolutsioon sõltub siis ka suures osas heast koostööst, mida aitab aga luua allianssi lepe?
Digirevolutsioon on üks väike osa, mis võimaldab teha koostööd efektiivsemalt, kuid see ei muuda suures mahus inimeste suhtumist nagu näiteks töövõtuleping seda teha saab. Kui me suudaks muuta lepingut ja selle läbi sektori toimimist, siis sellel oleks päriselt mõju. Kõik tehnoloogiad ja digitaliseerimine toetab seda, kuid pole eesmärk omaette. Eesmärk on tõhusam koostöö ja parem tulemus. Ainus võimalus ei ole täielik allianss leping, koostöö põhimõtteid saab ka täiesti tavalise lepingu raames rakendada, initsiatiiv peaks tulema aga ehituse tellijalt. Koostöö tahe peab olema aga kõikidel projekti osalistel.
Täna valitseb siiski endiselt madala pakkumise turg, kuidas sellest üle saada?
Jah, kuid lühinägelik on arvata, et madalaima pakkumisega saame ühtlasi ka parima tulemuse nii koostöös kui lõpptulemuses. Ehitajale saadetakse ports dokumente, mille alusel ta peab pakkuma hinna. Valitakse kõige madalam hind ning ehitaja vastutab selle eest, et ta selle hinnaga töö ära teeb. Kui ilmnevad üllatused näiteks pinnasetöödes ja pinnast on vaja tugevdada rohkem kui esialgu planeeritud või rekonstrueerimisprojektid, kus ei suuda ettevalmistuse faasis kõiki asju ette näha, siis see on sinu risk. Võimalik, et kulud lähevad palju suuremaks põhjustel, mis ei sõltu ehitajast.
Tegelikkus võiks olla vastupidine, kus kasv ja areng ei tule teiste arvelt. Mul läheb hästi, sul läheb ka hästi, siis kogu projektil läheb hästi.
Seda siis ka enam ei ole, et rullitakse oma paberid platsil lahti ja ehitajad peavad selle ümber plaani? Kas see on kõik programmides ja digitaalne?
Paberid on ka täna täiesti olemas. Aga seda näeb vähem, et ehitajad platsil alles lahendusi välja mõtlevad. Mudelprojekteerimine on aidanud neid segadusi platsil vähendada ja lahenduste leidmise ettepoole tõsta. Torumees ei pea olema see, kes võtab kogu lõppvastutuse, selle vastutuse võtab projekteerija, kes tegelikult ongi pädev seda tegema.
Alles see oli, kui Inglismaa uuringust selgus, et hoonete reaalsed süsinikuheite kogused ületasid projekteeritud koguseid neli korda. Kuidas on Eestis lood sellise asja arvestamisel?
Digitaalehituse klastris on meil näiteks CO2 töörühm, mis küll alles alustas. Ehk siis Eestis täna ei ole palju teadmist ja kogemust, kuidas arvestada hoonete süsinikuheite koguseid. Aga me liigume selles suunas, et 3D mudeliga saaksime ka hinnata, mis on hoone CO2 jalajälg. Sellega tegeletakse nii klastris kui majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis.
Oskab mudelprojekteerimise tarkvara ennustada ja soovitab projekteerijale võimalikke lahendusi?
Katsetatakse ja proovitakse selliseid lahendusi, mis lähevad veidi tehisintellekti valdkonda. Projekteerijal näiteks saavad olla eelseadistused ja eelistused, mida ta saab kasutada projektist projekti. Samuti oskab programm pakkuda, mis võiks olla järgmine loogiline samm. Maailmas katsetatakse sel teemal ka tehisintellekti, mis arvutavad lahendusi, mida inimene pole võimeline arvutamagi. Näiteks ka Eestis üha populaarsemaks saav parameetriline disain, kus saab kasutada automatiseeritud lahendusi. Selle populaarsus maailmas aina kasvab.
Miks ehitussektor uuendusi nii aeglaselt kasutusele võtab?
Ehituses on tihtipeale ajasurve nii suur, et pole aega läbi mõelda ja planeerida. On vahetähtajad ja trahvid, kui need tähtajad ületad. See on tohutu pinge ja kiirus, mis ei loo uuendusteks vajalikku pinnast ega soosi innovatsiooni.
Sa oled ka digitaalehituse klastris. Võiks arvata, et teil on töölaud täis, mis praegu põletavamad teemad on?
Täna on meil klastris aktiivselt teemas allianssi lepingud, aga ka BIM standardi vajalikkus. Ja kui enne oli BIM rohkem hoonete teema, siis tänaseks on see ka teedeehitusse jõudnud.
Eesti tugevus väikese riigina on see, et meil on lihtsam infot koondada ja standardiseerida. Kui me teeme ära kõik selle, mis klastril plaanis, siis me juba olemegi maailmas nr 1 digiehituse vallas.
