Loorits: tarbija maksab kõrge elektrihinna valguses keskkonnatasudena kinni ligi miljard eurot
(120)
"Oleme uute, mitte-saastavate tehnoloogiate arendusse panustanud juba üle kümne aasta, kuid piisavale mahule ligilähedast elektrihinnale mõjuavaldavat võimsust installeeritud ei ole," räägib Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Eesti on 12 aasta vältel maksnud investeeringu- ja taastuvenergia toetusi nii tuule- ja päikeseenergia kui ka tõhusal koostootmisel toodetud energia eest. "Ometi on progress aeglane ja ühtlasi tasemel, kus osapooled sikutavad üksteiselt tekki. Uusi taastuvenergia tootmise viise pole lisandunud piisavalt, et avaldada mõju tänasele elektrihinnale," räägib ta.
Eesti keskmine elektri tarbimisvõimsus on 800–1000 megavatti, tarbimise tipp-perioodidel isegi üle 1500 megavati. 2020 aasta näitel on Eesti keskmine elektritarbimine tunni kohta 8440 megavatti. Ilma taastuvenergiale üleminekuta maksaks elekter, mida toodetakse Eestis peamiselt põlevkivist, 45€/MWh juures ligikaudu 380 miljonit eurot, tänase 160 €/MWh juures koguni 1 350 000 eurot.
"Tänaste tarbimisharjumuste juures maksab tarbija keskkonnatasudena kinni seega ligikaudu ühe miljardi euro suuruse vahe, mis läheb olulises osas kasumina vanadel tehnoloogiatel baseeruvate tootjate taskusse," sõnas ta.
Looritsa sõnul võiksime selle miljardi eest 1000-megavatise tootmisvõimusega maismaa tuulepargi või 1500-megavatise võimsusega päikeseparke ning seejuures rajada ka salvestuslahendusi võrgu stabiliseerimiseks. "Rääkimata biometaani tootmistest, pumphüdrojaamadest, lokaalsetest vesinikutootmispunktidest energiasalvestuseks ja investeeringutest elektrivõrgu arenduseks, et kõiki neid uusi tootmisüksusi võrguga liita ning ühiselt ja nutikalt elektrivõrgus juhtida. Need tehnilised lahendused ja ka kompetents on meil täna olemas," sõnas ta.
Ta lisas, et kui jääme ootama, mida toob tulevik kümne aasta pärast, kui on valmis üksnes suured ja võimsad meretuulepargid, mis moodustavad vaid osa terviklikust energiatootmisest, siis oleme tarbijatena selleks ajaks energiavarustuskindluse eest maksnud peale juba kümme miljardit eurot. Tarbija seisukohalt on see selgelt liiga kallis," tõdes Loorits.
