Taastekava on koostatud ligi miljardi euro mahus, lõplik toetussumma selgub järgmise aasta suvel. „Need sajad miljonid on mõeldud Eesti tuleviku ettevalmistamiseks - keskkonda, kliimat hoida aitavateks investeeringuteks, digivõimaluste arendamiseks, vesinikutehnoloogiale, haiglatele. Kui kasutame seda raha targalt, saab Eesti majandus uue ja nutika hoo,“ ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.

Eesti taastekava olulisemad investeeringud on seotud rohe- ja digipöördega, kuhu on plaanis suunata kokku üle 600 miljoni euro. Muuhulgas soovitakse rahandusministeeriumi ettepanekul viimase miili netiühenduse tagamiseks kasutada üle 24 miljoni euro, ettevõtete digipöördeks 73 miljonit eurot ja innovaatiliste rohetehnoloogiate kasutuselevõtuks 206 miljonit eurot.

Taastekava rohevaldkonna investeeringud on suunatud suuresti ettevõtjatele: rohepööret toetatakse spetsiaalse rohefondi kaudu, rahastatakse uuenduslike ja ressursitõhusate rohetehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu, ent ka bioressursside väärindamist ning vesinikutehnoloogiate pilootprojekte.

Kava sisaldab Ülemiste ühisterminali rajamist

Transpordivaldkonnas soovib Eesti rahastu toel teha säästva liikuvusega seotud raudtee- ja trammiliikluse investeeringuid. Näiteks sisaldab kava Rail Balticu osaks oleva Ülemiste ühisterminali rajamist ning Tallinna Vanasadama trammiliini rajamise toetamiseks 26 miljonit eurot. 34 miljonit eurot on planeeritud ka Risti-Turba raudteelõigu ehituseks ning 5 miljonit eurot KOV-ide investeeringuteks jalgratta- ja/või jalgteedesse.

Lisaks plaanib Eesti investeerida korterelamute ja väikeelamute energiatõhususe tõstmisesse, elektrivõrgu tugevdamisesse, tööstusaladel keskkonnasäästlikku energiatootmise edendamisesse ning viia ellu ka energiasalvestuse pilootprojekte.

Üldise hinnatõusu taustal suunatakse hoonete energiasäästlikumaks muutmiseks kokku 47 miljonit ning keskkonnasäästlike energialahenduste loomiseks 45 miljonit eurot. Säästva liikuvusega seotud raudtee- ja trammiliikluse investeeringuid tehakse suuruses 26 miljonit eurot. Seda Tallinna Vanasadama trammiliini ehituseks ning 31 miljoni euro suurune rahasüst Rail Balticu Ühisterminali ehitamiseks.

Digipöörde raames soovib Eesti toetada investeeringuid ettevõtete protsesside digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks. Ettevõtjatele ja kodanikele suunatud avalikud digiteenused jõuavad uuele arengutasemele: sündmuspõhiseks ja etteaimatavaks, parandades ühtlasi avaandmete kättesaadavust ja võtmeregistrite andmekvaliteeti ning tagades digiriigi pilvetaristu kestlikkuse.

“Tallinna Haigla projekteerimiseks ja ehitamiseks on taastekava läbirääkimiste tulemusel kasutada 280 miljonit eurot. Nüüd peab jaguma Tallinna linnajuhtidel suutlikkust see suur ja oluline investeering reaalselt teoks teha, et ei läheks nii nagu linnahalliga, kus riigieelarves seisab kahe aasta ridadel kokku 40 miljonit eurot, aga edenemist pole mingit,” lisas Pentus-Rosimannus veel oma sotsiaalmeedia postituses.