Täna ilmus Ärilehes lugu sellest, kuidas iseendaga tehinguid sooritanud isik andis aktsiaturule eksitavaid märguandeid. Finantsinspektsiooni hinnangul oli tegemist turumanipulatsiooniga ja isikut karistati väärteo eest 500-eurose rahatrahviga. Meelis Tikerpuu vaidlustas inspektsiooni otsuse Tartu Maakohtus, kuid tema kaebus jäeti rahuldamata.

Nüüd saatis finantsinspektsioon olukorrale veel täiendava kommentaari. “Riigikohtu tänasest otsusest ei tohiks jääda ekslikku muljet, justkui turumanipulatsioonina on tegevus karistatav üksnes siis, kui see finantsturgu reaalselt mõjutab või vähemalt on kohane selliseks mõjutuseks," selgitas finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer.

Ta lisas, et turumanipulatsiooni tuvastamise ja karistuse sidumine vaid reaalse mõjutusega turule on vaid üks elementidest, mis võib, kuid ei pea igakordselt sellistel puhkudel esinema. "Antud juhtumi puhul tegi isik tehinguid iseenda erinevate kontode vahel, kasutades selleks börsi. Mõnel päeval moodustasid tema tehtud tehingud üle 7% kogu Coop aktsiate päevasest kauplemismahust," selgitas ta.

"Vaatamata tänasele kohtuotsusele hoiab finantsinspektsioon ka edaspidi turumanipulatsioonidel silma väga pingsalt peal ja vajadusel reageerib kohaselt. Eriti oluline on see tänasel ajal, kus järjest enam on tekkimas väikeinvestoreid," rääkis Tammer. Turumanipulatsioon börsil on keelatud ja karistatav tegu, kuna moonutab seal toimuvat kauplemist ja hinna õiget kujunemist.

Finantsinspektsioon on ka varasemalt toonud välja mitmeid probleeme seoses finantssektori karistustega. Inspektsiooni hinnangul on finantssektori karistuste raamistik vananenud ja vajab hädasti uuenduskuuri.

Loe juhtumist täpsemalt siit.