Aas: me ei saa suurendada sademeid või tuult, kuid saame muuta heitmekaubandust ja elektritootmist

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas rääkis täna riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni poolt korraldatud arutelul CO2 kvoodi hinnatõusu mõjust ning elektritoodangu tulevikust.

Ebasoodsa ilmastiku tõttu on praegu elektriturul puudu taastuvenergia tootmisest ning kõrge nõudluse katmiseks töötavad põlevkivil, kivisöel ja gaasil põhinevad elektrijaamad. Fossiilsete kütuste hinnad on aga mitmekordistunud, ühtlasi on kasvanud CO2 kvoodi hind ja nii on kogu Euroopas elekter kallinenud.

Minister Taavi Aas rääkis arutelul, et jagatud elektriturul on hinna langetamiseks võimalused piiratud. „Meil ei ole hooba, et suurendada sademeid Norras või tekitada tuult, mis suurendaks Euroopa tuuleparkide toodangut. Ka ei ole meie võimuses mõjutada kuigi palju globaalsel turul kujunevaid fossiilsete kütuste hindu,“ ütles ta. Seega tuleks ministri sõnul üle vaadata heitkogustega kauplemise süsteem, millele ta pööras tähelepanu ka pöördumises Euroopa Komisjonile.

Aas märkis, et hinnahüpete leevendamiseks on kvoodikaubanduses ette nähtud mehhanism, mis peaks kiirete hinnakõikumiste korral turule pakkuma täiendavaid CO2 ühikuid. „Kuid süsteem on disainitud ajal, kui CO2 hind oli tasemel 5 eurot tonni eest, mitte 60 eurot, ning seega on vastavad hinnatõusu kirjeldavad kordajad selgelt ajale jalgu jäänud,“ ütles ta.

Aas lisas, et pikaajaline lahendus hinnašokkide vältimiseks on rohkema taastuvenergia turule lisandumine, mille saavutamiseks teeb Eesti jõudsalt tööd. Praegu on riigikogu menetluses elektrituruseaduse muudatus, mis loob laiemad võimalused Narva elektrijaamades fossiilkütuse asendamiseks jäätmepuiduga. Riik plaanib veel kahel korral läbi viia suuremahulised taastuvenergia vähempakkumised ning valitsus otsustas hiljuti ka avaliku sektori pikaajalise taastuvelektri ostu-müügilepingu kasuks. Järgmise aasta alguses jõuab lõpusirgele ka Eesti merealade planeering uute meretuuleparkide rajamiseks ning Eesti ja Läti on algatanud ühise meretuulepargi arenduse. Lisaks valmib peagi kohaliku kasu eelnõu, mis toob kasu rajatavate tuuleparkide läheduses elavatele kogukondadele.

Aas rõhutas, et samal ajal tuleb hoida Eestis igal ajahetkel kättesaadav ka vähemalt 1000 MW juhitavat tootmisvõimsust. „Plaanime juba järgmisel aastal välja tulla täpsema ja turupõhisema võimsusreservi regulatsiooniga, et tagada juhitavate reservvõimsuste olemasolu ka tulevikus,“ ütles ta.