„Jätan kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse välja kuulutamata, sest see on vastuolus Eesti vabariigi põhiseadusega. Üks meie riigi toimimise aluspõhimõtteid on, et riigivõimu, sealhulgas seaduste vastuvõtmist teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Käesoleva seaduse puhul on riigikogu paraku selle põhimõtte vastu eksinud ning seaduse vastuvõtmisel eiranud riigikogu kodu- ja töökorra seaduses paika pandud reegleid,“ ütles president Kaljulaid otsust välja kuulutamata jättes.

Riigipea viitab oma otsuses seaduse menetluse käigule parlamendis, kus seaduseelnõu teise ja kolmanda lugemise vahel muudeti seaduse jõustumisega seotud sätet. „Selleks, et oleks kõigile rahvaesindajatele tagatud võimalus kaasa rääkida seadusruumi kujundamises, on pärast teist lugemist ja enne lõpphääletust lubatud üksnes eelnõude tehniline korrektuur. Seaduse jõustumise küsimus ei saa mingil juhul olla tehniline küsimus, see on sisulise arutelu koht ja see arutelukoht on praegu sotsiaalkomisjoni poolt parlamendiliikmetelt ära võetud,“ selgitas riigipea oma otsust.

Vabariigi presidendi põhiseadusest tulenev ülesanne on põhiseaduslikkuse järelevalvet tehes kontrollida ka seda, kas seadus on vastu võetud põhiseadusega ettenähtud menetlusreeglite kohaselt.

Jättes seaduse välja kuulutamata, liigub seadus tagasi riigikogu menetlusse, kellel on võimalik otsustada, kas võtta seadus uuesti muutmata kujul vastu ja saata see riigipeale väljakuulutamiseks tagasi või hakata seda uuesti menetlema.

President Kaljulaid on oma ametiajal tänase seisuga välja kuulutanud 498 ja jätnud välja kuulutamata kuus seadust.